Pühapäev, juuni 14, 2026

Tervis

Asse Sauga: inimene võib arvata, et ta tahab üht, kuigi tegelikult püüab hoopis vältida hirmu, häbi või ebamugavust

Kui inimene ei tunne iseennast, oma hirme, mustreid, tugevusi, soove, vajadusi ja tegelikku sisemist suunda, võib ta küll väliselt palju saavutada, kuid sisimas ikkagi eksida. Sauga sõnul loome oma kogemust, suhteid, valikuid ja maailmatunnetust just selle kaudu, kui hästi me iseennast mõistame. „Sellest sõltub otseselt meie elukvaliteet, meie elurõõmu osakaal, meie armastuse sügavus iseenda ja teiste suunal, meie igapäevased valikud elus. Sellest sõltub kõik.“

Iseenda tundmine on tarkuse algus

Mõte „tunne iseennast“ ei ole uus. Sellest on rääkinud nii filosoofid, vaimsed õpetajad kui ka psühholoogid. Aristotelesele omistatakse mõte, et enesetundmine on kõigi tarkuste algus. Laozi on öelnud, et see, kes tunneb teisi, on tark, aga see, kes tunneb iseennast, on valgustunud. Carl Gustav Jung on sõnastanud sama mõtte teisel moel: kes vaatab väljapoole, see unistab; kes vaatab enda sisse, see ärkab.

Sauga sõnul viitavad need erinevad õpetused samale tuumale: inimene võib otsida õnne, armastust, edu ja rahu väljastpoolt, kuid ilma iseenda tundmiseta jääb see otsing sageli poolikuks. „Kõige olulisem asi maailmas on iseenda hea tundmine,“ sõnab Sauga ning selgitab, et see ei tähenda vaid teadmist, millised toidud sulle meeldivad või millist tööd teha tahaks. Sügavam enesetundmine tähendab ausust enda suhtes: miks ma reageerin nii, nagu reageerin? Mida ma tegelikult kardan? Milliseid mustreid ma kordan? Millised soovid on päriselt minu omad ja millised on ühiskonna, pere või varasemate kogemuste kujundatud?

Miks on iseenda mõistmine nii keeruline?

Kuigi enesetundmine kõlab lihtsa ja isegi loomuliku eesmärgina, on see Sauga hinnangul üks keerulisemaid asju maailmas. Põhjus on lihtne: inimene ise võib olla iseenda suurim takistus. Meil kõigil on kaitsemehhanismid, harjumused, uskumused ja lood, mida oleme iseenda kohta aastaid rääkinud. Mõnikord on need lood meid kaitsnud, aga ühel hetkel võivad hakata piirama.

„Inimene võib arvata, et ta tahab üht, kuigi tegelikult püüab ta vaid vältida hirmu, häbi või ebamugavust. Ta võib liikuda eesmärkide poole, mis ei ole tegelikult tema enda sügavaim soov. Ja vahel kipume me olema ka meistrid iseenda ülekavaldamisel. Näiteks jõuluõhtusöömaaeg – kõik teavad, et kui üle süüa, on pärast rükk aega halb olla, aga ikka juhtub.“

Sauga sõnul ei toeta ka ühiskond ja koolisüsteem alati piisavalt seda, et inimene õpiks ennast päriselt mõistma. Õpitakse küll teadmisi, oskusi ja erialasid, kuid unustatakse seejuures küsida: kes ma olen, miks ma midagi teen ja millist elu ma tegelikult luua tahan?

Loe edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga