Albaanlased ole vaimustuses ideest, et rikkad välisinvestorid valavad nende loodusväärtused betooni, et ehitada hotelle rikastele välismaistele puhkajatele, märkis väljaanne.
Kavandatav 10 000 voodikohaga kuurort kaitsealuse looduspargi lähedal – kus elavad flamingod ja kilpkonnad – vallandas suurimad rahva meeleavaldused alates ajast, mil Albaania enam kui 30 aastat tagasi kommunismi küüsist pääses.
Kahe nädala jooksul kasvas “flamingorevolutsiooniks” ristitud liikumine üleriigiliseks kampaaniaks, mis on suunatud Albaania kogu valitseva klassi vastu.
Aastaid kestnud valitsuse korruptsioon, ohjeldamatu turism, pettumus Albaania majandusarengus (tegemist on ühe Euroopa vaeseima riigiga) ning üldine arusaam, et riiki juhitakse pigem käputäie rikaste kui rahva huvides, viisid paljud albaanlased viimse piirini.
Nüüd nõuavad meeleavaldajad peaminister Edi Rama ning opositsioonijuhi ja endise peaministri Sali Berisha tagasiastumist ja isegi vangistamist. Tegemist on kahe kõige kauem ametis olnud juhiga alates kommunistliku režiimi langemisest riigis 1991. aastal.
“Siinsed noored ja kodanikud ei protesti ainult Rama ja Berisha, vaid kogu süsteemi vastu,” ütles kodanikuühiskonna aktivist Françeska Muço, kes liitus Tiranas toimunud meeleavaldustega. “See on protest kogu diktatuurijärgse süsteemi ja kõigi negatiivsete mudelite vastu, mis on selles riigis normaalsuseks muudetud.”
Rama ise ütles intervjuus väljaandele Politico, et välismaised kinnisvaraarendajad nagu Kushner on Albaania jaoks olulisemad kui riigi enda rahvas.
“Välismaalased on peamine prioriteet… sest nad toovad albaanlaste jaoks riiki raha,” ütles kahemeetrine endine elukutseline korvpallur Rama juuni alguses antud vandesõnadega vürtsitatud intervjuus. Ta väitis ka, et välismeedia tunneb teema vastu huvi ainult Kushneri seotuse tõttu.
“Kui see poleks Jared, ei kotiks neid üldse, mis Albaanias toimub,” ütles ta.
Rama provokatiivsed kommentaarid, mis kõlasid ajal, mil üle riigi juba meelt avaldati, ei aidanud kuidagi pingeid maandada.
Protestidega samal ajal on kaalul ka Albaania eesmärk ühineda Euroopa Liiduga. Pikka aega peeti riiki oma põhjanaabri Montenegro kõrval peamiseks kandidaadiks, kes võiks 2030. aastaks EL-iga liituda. Nüüd ähvardab see võimalus aga käest libiseda, sest Brüssel jälgib poliitilisi rahutusi ja keskkonnahävingut murega.
Kavandatav kuurort
Albaania lõunarannikul asuv Vlorë on menukas puhkajate seas, kes otsivad soodsa hinna eest Kreeka stiilis päikest ja merd.
Linnast põhja poole jääv rannik on siiani puutumata. Madalikel liiguvad flamingod, kilpkonnad teevad liiva sisse pesi ning metsikul rannikuribal näeb veepinnale tõusmas ka hülgeid. Pishë Poro-Narta kaitseala on osa Vjosa jõe deltast, mida nimetatakse sageli Euroopa viimaseks metsikuks jõeks.
Nüüd on see idüll aga ohus. Maastikku läbib äsja rajatud autotee, piirkonnas patrullib politsei ning eemaldatud aedadest maha jäänud betoonvundamendid tähistavad 1,4 miljardi euro suuruse luksuskuurordi tulevast asukohta. Kuurortiga tekiks ühte Albaania suurima bioloogilise mitmekesisusega piirkonda 10 000 voodikohaga “linn”.
Kuigi projekt on muutunud sünonüümiks Kushneri ja tema abikaasa Ivankaga, kes on USA More president Donald Trumpi tütar, viitavad mõned hiljutised teated sellele, et Kushneri investeerimisgrupp Affinity Partners on projektist loobunud. Politcol ei õnnestunud aga sellele väitele kinnitust saada.
Kuurordi ehitustööd kiideti heaks ilma keskkonnamõju hindamiseta, mis ongi kujunenud vaidluse tuumaks.
Mai lõpus lohistas turvamees üht meeleavaldajat mööda sedasama kaljut, kui kohalikud ja aktivistid nõudsid tõkete eemaldamist. Sellised vahejuhtumid on siseriiklikke rahutusi veelgi võimendanud. Nüüdseks on kümned tuhanded albaanlased tulnud tänavatele.
Tirana meeleavaldused kestavad juba pea kolmandat nädalat ning toetusprotestid toimuvad ka teistes linnades. Proteste on korraldanud ka USA-s, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias ja Ühendkuningriigis elavad albaanlased.
Meeleavaldajad nõuavad projekti peatamist ja Rama tagasiastumist pärast 13 aastat võimul olemist.
Meeleavalduste kajastamiseks on Albaaniasse voolanud ka rahvusvaheline meedia, samal ajal kui Rama sattus sotsiaalmeedias sõnasõtta USA More senaatori Bernie Sandersi ja Iraani valitsusega.
Turistid või albaanlased?
Rama veendumus, et Albaania vajab välisinvesteeringuid, peegeldab valitsuse ambitsiooni muuta riik “Euroopa Maldiivideks”. See püüdlus on kolmekordistanud külastajate arvu vaid kümne aastaga. Eelmisel aastal külastas riiki üle 12 miljoni turisti, mida on enam kui neli korda rohkem kui riigis elanikke.
Meeleavaldajate, opositsioonipoliitikute ja kodanikuühiskonna sõnul koormab aga luksusturism üha enam keskkonda, tuues kodanikele vähe majanduslikku kasu.
Albaania on vastu võtnud vastuolulisi seadusi strateegiliste investeeringute ja kaitsealade kohta. Keskkonnaorganisatsioonide ja meeleavaldajate sõnul on need loodud turismisektori turgutamiseks ning sarnastele projektidele, kui Kushneri oma, teed sillutama.
EuroNaturi tegevdirektor Gabriel Schwaderer lausus, et valitsuse ajakava on tekitanud ka kahtlusi, justkui püüaks Tirana suruda läbi võimalikult palju turismiprojekte enne, kui EL-iga liitumine sunnib riiki järgima rangemaid keskkonnareegleid
Kushneri kuurordi plaanid pole Vlorës ainsad vaidlusi tekitavad projektid.
Sisemaa pool asuvast Vlorë lennujaamast on saanud sama arengumudeli sümbol. Tegu on tundlikesse ökosüsteemidesse rajatud projektidega, mida saadavad süüdistused läbipaistmatutes menetlustes ja onupojapoliitikas.
Lennujaam pidi uksed avama 2025. aastal, kuid on viibinud ja nüüdseks takerdunud aktsionäride ning Albaania riigi vahelisse õigusvaidlusesse.
Kushneril ja ta abikaasal on kavas muuta ka riigi ainus saar, Sazan, luksuskuurordiks.
Riigi saatus
Tirana meeleavaldajad nimetavad toimuvat Albaania olulisimaks hetkeks pärast kommunismi langemist 1991. aastal. Nende plakatid ja hüüded nõuavad uut Albaaniat, mida juhiksid inimesed igas vanuses ja igast ühiskonnaklassist. Nad püüavad tagasi võtta riiki, mis on endiselt räsitud raskest üleminekust Enver Hoxha suletud kommunistlikust diktatuurist avatud Euroopa demokraatiaks.
“Arvan, et see on viimase 30 aasta suurim hetk meie jaoks,” lausus Tiranas arvutiteadust õppiv 21-aastane meeleavaldaja Emir Leqini. “See on esimene kord, kui me ei karda protestida, saame tõsta häält ja nõuda seda, mis kuulub meile.”
Tema sõnul ei lõpe protestid enne, kui peaminister Rama tagasi astub.
Alates esimesest meeleavaldusest 1. juunil on protestijate arv päev-päevalt kasvanud. Liikumise fookuses pole enam pelgalt Pishë Poro-Narta kaitseala, vaid ka 35 aastat kestnud pettumus Albaania kommunismijärgses üleminekuperioodis, mida on domineerinud kaks juhti: Rama ja tema eelkäija Sali Berisha.
Konservatiivse Demokraatliku Partei juht Berisha juhtis Albaaniat vahelduva eduga alates kommunismi lõpust kuni 2013. aastani ning teda peetakse demokraatliku Albaania isaks. Nüüd on aga temagi meeleavaldajate märklauaks.
Protestijad on pettunud postkommunistlikus süsteemis, mis on nende sõnul toonud kaasa aastakümneid korruptsiooni, madalaid palku ja sunnib albaanlasi kodumaalt lahkuma.
“See ei häiri mind,” kommenteeris Berisha väljaandele Politico tema vangistamist nõudvaid üleskutseid. “Sellega tuleb lihtsalt elada. Lehed ei tohiks varjata puutüve. Puutüvi on see, et nad nõuavad Rama kõrvaldamist.”
Berisha, kellele kehtestati 2021. aastal toonase presidendi Joe Bideni administratsiooni ajal sissesõidukeeld Ameerika Ühendriikidesse “märkimisväärseks korruptsiooniks” nimetatud tegevuse tõttu ja kellel Ühendkuningriik keelas hiljem sisenemise väidetavate sidemete pärast organiseeritud kuritegevusega, ütles Politicole, et USA More piirang tühistati neljapäeval.
Berisha eitab igasuguseid rikkumisi ja väidab, et sanktsioonid olid poliitiliselt motiveeritud. Ta seostab neid Rama suhetega miljardärist investori George Sorose ja tema poja Alex Sorosega, nimetades seda katseks ta poliitikast eemaldada.
“See tuli otse Edi Ramalt ja George Soroselt. Mõlemad tegid minu vastu lobitööd,” väitis Berisha.
Berisha kinnitas, et on Rama valitsuse keskkonnapoliitika vastu, kuid ei avaldanud protestijatele täielikku toetust. “See pole meie protest, meie ei ole seda kokku kutsunud,” sõnas ta.
Projekt on või ei ole?
Mõningatel andmetel näib, et EL-i surve seoses Pishë Poro-Narta looduskaitsealaga on juba muutuse kaasa toonud.
Euroopa Komisjoni väitel andis Albaania keskkonnaminister Sofjan Jaupaj “lubaduse peatada ehitustööd ning korraldada projektile koostöös kodanikuühiskonnaga laiaulatuslik keskkonnamõju hindamine”.
Nii Jaupaj kui ka Rama aga eitavad komisjonile öeldut.
“26. mail toimunud veebikohtumisel Euroopa Komisjoni esindajatega teavitas minister Jaupaj komisjoni, et lõplikku projektitaotlust pole esitatud ja ehitustegevust pole alustatud, kuna ehitusluba pole väljastatud,” teatas ministeeriumi pressiesindaja Politicole.
Rama kinnitab aga avalikult jätkuvalt, et projekt läheb edasi. See seisukoht on näilises vastuolus tema väitega, justkui projekti polekski olemas.
Kaitseala külastades räägivad tõendid aga enda eest: eemaldatud piirdeaedadest on alles jäänud betoonvundamendid ja ehitustegevuse alustamiseks on rajatud tee.
Rama väidab, et tee rajati kohalikule kogukonnale.
“Millisele kogukonnale?” küsis Albaania vanima keskkonnaorganisatsiooni PPNEA ökoloog Joni Vorpsi. “Meil pole enam mingeid kaitsealasid, kui kõigil on raha oma kinnisvara sinna arendada.”