Kindralmajor reservis Neeme Väli hinnangul muudab Ameerika Ühendriikide vägede ja sõjaliste võimete väljaviimine Euroopa kaitsepositsiooni kindlasti nõrgemaks, kuna lahkuvatele lennukitele, laevadele ja maavägedele asenduse leidmine nõuab aega.
USA More poliitiline signaal on vist nüüd kõigile kindlalt arusaadav: Euroopal on aeg•
•
More ise hakkama saada.
Nii see on ja see ei tulnud tõepoolest kellelegi üllatusena. 22. mail oli USA More delegatsioon NATO peakorteris, kohtuti poliitikadirektoritega ja liitlastele anti ülevaade. Toimub see, mida on pikalt oodatud ja mida aeg•
•
More edasi, seda konkreetsemaks need USA More sammud lähevad.
Mida nüüd järgnevalt oodata? Kas tekib paus või asi läheb edasi? Kas on oodata uusi teateid vägede väljatõmbamise kohta?
Minu arusaam on, et protsess tegelikult juba käib. 2. ja 3. juunil toimus NATO-s väeloome konverents, kus ma oleksin väga imestunud, kui sellel teemal poleks räägitud. Kindral Grynkewich, kes on nii NATO operatsioonide ülem kui ka USA More vägede ülemjuhataja Euroopas, on kursis mõlema poolega ja kindlasti planeerimisprotsessid juba käivad. Seega töö juba käib selles suunas, kuidas kohendada nii vägede kohalolekut kui ka vastavaid operatsioonide plaane.
Kui võtame uudise, et USA More plaanib Euroopas hävituslennukite ja sõjalaevade olulist kärbet, siis mida see Euroopale sisuliselt tähendab ja kui palju see meid nõrgemaks teeb?
Nõrgemaks teeb see kindlasti, sest Ameerika viib ära mitmeid olulisi võimeid ja Euroopal on vaja aega, et kohandada ja vastav asendus leida. Seni on räägitud lennukitest ja laevadest, aga ma usun, et kindlasti puudutab see ka maaväge.
Ei tasu unustada, et kuigi sellest uudisest räägitakse NATO valguses, on küsimus ka nendes vägedes, mis asuvad Euroopas kahepoolsete lepingute alusel. Poola rotatsioonist ja ka Leedus olevate USA More vägede rotatsioonidest on meedias juba räägitud.
Kas Eesti peaks ka tegema otse kahepoolseid lepinguid USA-ga?
Eestis on juba kahepoolsete lepingute alusel USA More üksused sees. Seni kommentaarid, mis on kaitseministeeriumi poolt tulnud, on olnud mitte väga konkreetsed. Saan aru, et nende üksuste edasisest saatusest praegu veel päris selget kindlust ei ole.
Te mainisite, et Euroopal on vaja aega, et kompenseerida praegu käimasolev Ameerika vägede lahkumine. Kui palju meil seda aega on ja kui palju kulub aega, et seda reaalselt kompenseerida?
Seda on väga raske öelda. Kõik sõltub ikkagi sellest, mis võimetega tegemist on. Kindlasti see selgus ajapikku tuleb. Ma usun, et ka 7. ja 8. juulil Ankaras toimuval tippkohtumisel tuleb seda teadmist juurde. Kui pikalt täpselt läheb, sõltub sellest, missuguste võimekustega meil tegemist on.
Lõpetuseks küsin, kas usute, et nädalavahetusel Iraani ja USA More rahuleping sõlmitakse?
Minu mälu järgi CNN vist luges kokku, et juba 40 korda on teatatud, et leping on nüüd kohe sõlmitud. Mina pakuks, et tuleb ikka 41. kord ka veel.