SDE märkis oma seletuskirjas, et digitaalsete tööriistade ja tehisaru kiire areng on muutnud deepfake ehk süvavõltsingute loomise ja levitamise lihtsaks, odavaks ning ulatuslikuks.

“Tehnoloogia arenguga asi kuidagi ei parane. Pigem võime arvestada, et tegelikkuses läheb küsimus järjest hullemaks. Seadusandlus ei jõuagi alati nii kiiresti tehnoloogiaga kaasas käia,” ütles riigikogu õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi (SDE) ERR-ile.

Hanimäe sõnul on kannatanutel praegu võimalik pöörduda tsiviilkohtusse ning teatud juhtudel tugineda ka karistusseadustiku sätetele, kuid need ei ole tema hinnangul piisavalt selged ega põhjalikud, et deepfake-juhtumeid tõhusalt menetleda.

“Tehisintellekti või muul viisil ümbertehtud pildi levitamine teisest inimesest peaks olema üheselt selge, et tegemist on kuriteokoosseisuga,” ütles ta.

Tema sõnul muutub probleemi lahendamine üha pakilisemaks, sest tehnoloogia muutub järjest kättesaadavamaks.

“Kui asi muutub lihtsamaks, siis tõenäoliselt suureneb ka nende (deepfake – toim) kuritegude arv,” märkis Hanimägi.

Ta viitas, et mitmed riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid More, Suurbritannia ja Lõuna-Korea, on juba sätestanud õiguslikud piirangud tehisintellekti abil loodud alastipiltide levitamisele.

Hanimäe hinnangul ei peaks kannatanu jääma olukorda, kus ta peab ise alustama pikka kohtuteed ja võitlema internetti jõudnud kujutiste eemaldamise nimel.

“Inimene võib võtta selle teekonna ette ja minna tsiviilkohtusse. Sellises olukorras ei ole see õige, mõistlik ega kohane, et inimene peab tegelema pildi internetist eemaldamisega,” ütles ta.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul peaks võimalik uus regulatsioon olema tehnoloogianeutraalne. See tähendab, et seadus ei käsitleks üksnes tehisintellekti abil loodud kujutisi, vaid ka näiteks fototöötlusprogrammidega muudetud pilte.

Hanimäe sõnul on praegune karistusõigus suuresti üles ehitatud identiteedi ebaseadusliku kasutamise ehk teise isikuna esinemise juhtumitele. Samuti võib kõne alla tulla eriliigiliste isikuandmete avaldamise koosseis.

Samas on tema sõnul tekkinud vaidlusi küsimuses, kas inimese kujutis või nägu kvalifitseerub sellisel kujul eriliigiliseks isikuandmeks.

“Sellised vaidlused ei ole mõistlikud, et inimene peab mõtlema, kas see on kuritegu või ei ole kuritegu. Kõik sellised hallid toonid tuleks kiiremas korras mustvalgeks ära joonistada,” ütles Hanimägi.

Tema sõnul võimaldab tehisintellekti abil loodud alastipiltide levitamine üha enam ka väljapressimist ja ähvardamist.

“Meie hinnangul peaksid sellised juhtumid veel eraldi olema raskendavad asjaolud (lisaks levitamisele – toim),” lisas ta.

Hanimäe sõnul on raske hinnata, kas deepfake-juhtumite arv Eestis on viimastel aastatel kasvanud või on suurenenud eelkõige avalikkuse teadlikkus probleemist.

“Võib-olla isegi hetkel ei ole see probleem Eestisse jõudnud nii suures ulatuses, kuigi neid juhtumeid on,” ütles ta.

Tema hinnangul võib osa juhtumeid jääda ka politseini jõudmata.

“Väga võimalik, et inimesed ei ole lihtsalt politseini jõudnud ja püüavad neid küsimusi lahendada kuidagi muul moel,” märkis Hanimägi.

Ta lisas, et internetti jõudnud kujutiste eemaldamine on sageli keeruline, sest sisu paikneb suurte rahvusvaheliste platvormide serverites.

“Suurettevõtted riikide seadusandlusega väga lihtsalt kaasa ei lähe, isegi mitte Euroopa Liidu omaga. Need vaidlused on väga pikad ja väga rasked. Mis internetis on, see internetti tihtipeale jääb,” ütles Hanimägi.

Tema sõnul tuleb jätkata tööd ka platvormide vastutuse suurendamiseks.

“Euroopa Liidus ja ka Eestis tuleb jätkuvalt tegeleda sellega, et platvormidel oleks vastutus mitte ainult alastipiltide jagamise puhul, vaid ka laiem vastutus,” ütles ta.