Endise oligarhi ja Putini kriitiku Mihhail Hodorkovski asutatud Venemaa majanduse analüüsimisele spetsialiseerunud Uue Euraasia Strateegiate Keskuse (NEST) analüütikud hindavad värskes aruandes, et Ukraina on viimastel nädalatel kogu sõja kulgu peaaegu täielikult pööranud.
Põhjuseks on Ukraina eelis droonisõjas. Kevadel on riik korraldanud ulatuslikke rünnakuid muuhulgas Venemaa energiainfrastruktuurile. Lisaks ründas Ukraina armee Peterburi piirkonda eelmisel kolmapäeval samal ajal, kui linnas algas president Vladimir Putini korraldatud majandusfoorum, vahendab Iltalehti.
NEST-i analüütikud ennustavad Venemaalt tugevat vastust. Nende sõnul võib Putin sõda eskaleerida kolmel erineval viisil.
Esimene oleks ulatuslik õhurünnak Ukraina jaoks olulisele sihtmärgile. Lisaks tsiviilsihtmärkidele nagu koolid ja haiglad, toovad analüütikud välja kaitsetööstuse objektid, kus droone projekteeritakse, programmeeritakse või ehitatakse.
Eriti haavatavad on ka transpordiühendused ja poliitiliselt olulised kohad. Selliste rünnakute peamine eesmärk on avaldada Ukrainale psühholoogilist survet, prognoosib NEST aruandes.
Teine võimalik eskalatsiooni vorm oleks Euroopale surve avaldamine. Analüütikud juhivad tähelepanu sellele, et Kremli eesmärk on panna eurooplased end üha ebakindlamalt tundma ja seeläbi survestama oma valitsusi vähendama Ukrainale antavat abi ja konfliktist distantseeruma. NEST-i andmetel on selle variandi puhul kõige tõenäolisemad sihtmärgid Balti riigid ja nende naabrid.
Kolmanda variandina peavad analüütikud tõenäoliseks tuumaohtu.
Viimastel kuudel on Venemaa korraldanud koos Valgevenega ulatuslikke sõjalisi õppusi, mille käigus on mõnele üksusele väidetavalt antud tuumarelvi, samas kui mitmed ametnikud on kasutanud üha karmimat retoorikat tuumarelvade võimaliku kasutamise kohta. Samuti on Venemaa analüütikud ja propagandistid aktiivselt arutanud tuumarünnakute võimalikkust, sealhulgas Euroopa vastu, osutavad nad.
Olenemata sellest, millise eskalatsioonivormi Putin valib, iseloomustab sõja järgmist etappi NEST-i andmetel tõenäoliselt sagenenud rünnakud Venemaa tsiviilsihtmärkide vastu ja suurenenud surve Euroopale.
Majandusraskuste, langevate toetusreitingute ja kasvava eliidi rahulolematuse ajal otsib Putin sõjast väljapääsu, mida saaks esitleda võiduna ja kasutada seda sisepoliitilise status quo tugevdamiseks. Selles mõttes on eskalatsioon vahend nii Venemaa läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks kui ka sõjalise patiseisu ületamiseks.
