24-aastane ettevõte nimetas USA
More valitsust oma kavandatava esmase avaliku pakkumise (IPO) eel avaldatud dokumentides “kliendiks A”. Valitsuselt laekuv tulu, mis oli 2025. aastal umbes neli miljardit dollarit, kasvab järgmistel aastatel järsult.
Elon Muski juhitud ettevõte on ühendanud võimekuse toota kiiresti satelliite ja neid orbiidile saata osava manööverdamisega Pentagonis, et kindlustada väärtuslikke lepinguid. Need lepingud asetavad SpaceX-i sõjaväe ja luureagentuuride kosmoseplaanide keskmesse.
USA More kosmosejõud sõlmisid eelmisel kuul SpaceX-iga 2,3 miljardi dollari suuruse lepingu sõjasüsteemide satelliitsidevõrgu loomiseks ja 4,2 miljardi dollari suuruse lepingu satelliitidele, mis jälgivad orbiidilt rakettide ja õhusõidukite liikumist. Mõlemad projektid viidi Pentagonis läbi kiirmenetluse korras, et minna mööda paljudest regulatsioonidest, mis tavaliselt relvastuse ja muu tehnoloogia hankimist aeglustavad.
SpaceX on palju väiksem riigi hankepartner kui suured kaitsetööstusettevõtted, nagu Lockheed Martin ja Northrop Grumman. Analüütikud märgivad siiski, et SpaceX-i kiiresti kasvav koostöö sõjaväe ja luureagentuuridega võib lõpuks hakata konkureerima relvatootjate kosmoseäriüksustega.
SpaceX-i roll riiklikus julgeolekus on nüüdseks nii oluline, et Valge Maja ametnikud otsustasid eelmisel aastal, et valitsus ei saa Muskiga tülli minnes sõjalisi lepinguid tühistada.
“Nad tahavad olla rööpad, millel kõik rongid sõidavad,” ütles uurimisfirma Quilty Space valitsusasjade direktor Kimberly Burke. “SpaceX soovib väga olla valitsuse operatsioonide selgroog madalal Maa-orbiidil,” lisas ta.
SpaceX ei vastanud WSJ kommentaaripalvetele.
Neljapäeval JPMorgan Chase’i tegevjuhi Jamie Dimoniga antud intervjuus ütles Musk, et SpaceX on USA More riikliku julgeoleku “eluliselt oluline element”. Ta märkis ettevõtte tööd Starshieldi – sõjaline satelliitsidevõrk – kallal ning tööd salastatud programmidega, mida juhivad valitsuse luureametid.
Sõjaväele orienteeritud ja vähese bürokraatiaga
SpaceX-i pakkumine kaitsevaldkonnale on olnud selge: ettevõte tegutseb kiiresti. Ettevõte on pakkunud valitsusele tehnoloogiat, mis põhineb suuresti olemasolevatel toodetel ja teenustel, isegi kui see ei sobitu olemasolevasse programmi või lepingusse.
See taktika töötas SpaceX-i kasuks lennukite ja rakettide satelliitidega jälgimise projektis, mida tuntakse Airborne Moving Target Indicator nime all. Pentagon katsetab mitmesuguseid tehnoloogiaid õhusõidukite avastamiseks kosmosest, kuid sõjaväeametnikud nentisid eelmisel aastal, et töötava süsteemi valmimiseni võib kuluda aega 2030. aastani.
Pärast seda, kui SpaceX pakkus radaripõhise süsteemi väljatöötamist palju kiiremas tempos, esitas valitsus veebruaris asjaga kursis olevate inimeste sõnul kitsalt suunatud hanke, mis kattus suuresti SpaceX-i võimekusega. Pentagoni ametnikud on öelnud, et tulevikus saavad raketiseire missioonile kaasa aitavaid lepinguid ka teised ettevõtted.
Riiklik Luureamet (NRO), USA More spiooniasutus, mis haldab salastatud satelliite, on teinud SpaceX-iga koostööd, et luua pildistavate satelliitide võrk ja maapealsete sihtmärkide jälgimise süsteem, väidavad asjaga kursis olevad allikad. Agentuur võib sõlmida lepinguid, mis mööda hiilivad mõningatest tavapärastest riigihankereeglitest.
NRO märkis avalduses, et kõiki hankeid kontrollitakse, tagamaks vastavus seadustele ja regulatsioonidele. Agentuur kinnitas, et nende enam kui 200 satelliidist koosnev madala Maa-orbiidi süsteem on “kõige arenenum ja võimekam [luure, seire ja tuvastamise] konstellatsioon, mille meie riik on kunagi loonud”.
Pentagon on toonud SpaceX-i eeskujuks ettevõttest, mis aitab sõjaväel bürokraatiat vähendada ning kiiremini relvi ja muid võimekusi kasutusele võtta.
Jaanuaris Texases asuvat Starbase’i rajatist külastades sõnas kaitseminister Pete Hegseth, et Pentagon on kannatanud aeglaste komiteede ja “lõputute projektide” ajaloo all.
“See kõlab täpselt SpaceX-i vastandina,” lausus Hegseth.
Sidemete loomine
SpaceX-i tehnoloogiad on aidanud ettevõttel luua tugevad sidemed Pentagonis ja luureasutustes.
Õhuväe minister Troy Meink kirjutas eelmisel aastal senaator Elizabeth Warrenile antud vastustes, et Musk viibis tema töövestlusel president Donald Trumpiga. Meink, endine NRO tippjuht, kirjutas ka, et tal pole Muskiga ja SpaceX-iga muid suhteid peale ametikohustuste.
Mõned seadusandjad on tõstatanud konkurentsiprobleeme seoses sellega, et SpaceX hõivab üha suurema osa sõjaväe kiiresti kasvavast kosmoseportfellist. Meink ütles mais senati relvajõudude komitee istungil, et valitsusel oli mõne programmi puhul “kiirusvajadus” ja ei saanud oodata teiste ettevõtete panustamist.
“Mõne selle võimekuse kriitiline iseloom sundis meid kiirustama sellega, mida suudame praegu tootmisesse saada,” tunnistas Meink.
Kaitseametnikud on arutanud, kuidas kasutada Starshipi – hiiglaslikku raketti, mida SpaceX arendab suuremate kandevõimete orbiidile viimiseks ja süvakosmose missioonide läbiviimiseks.
Mullu novembris sai SpaceX loa teha kuni 76 Starshipi lendu aastas sõjaväele kuuluvast stardiplatsist Florida osariigis Cape Canaverali lähedal. See oli peaaegu kolm korda rohkem kui kosmosejõudude ametnikud 2022. aasta memos selle asukoha jaoks ette nägid.
Sõjalistes dokumentides märgiti, et selline tihedam lennugraafik annab õhuväele juurdepääsu Starshipi võimekusele ja parandab valitsuse pääsu orbiidile.
SpaceX-i plaanid stardiplatvormi osas, koos katsetega viia Starshipi stardid läbi teisest NASA objektist, on tekitanud muret konkureerivates raketiettevõtetes.
Boeingule ja Lockheed Martinile kuuluv raketiettevõte United Launch Alliance on hoiatanud, et Starshipi lennutamine või isegi üks stardiplats piirkonnas häiriks tõenäoliselt teiste rakettide operatsioone.
SpaceX on märkinud, et stardiplatvorme tuleb tulevikus hallata nagu lennujaamu, võimaldades mitut starti päevas erinevatelt pakkujatelt.
