Preester, kirikuõpetaja ja rabi vaidlevad, kes on oma töös parim.

Igaüks läheb metsa, otsib karu ja püüab tolle oma usku pöörata.

Hiljem saavad kokku ja jagavad kogemusi.

Preester alustab: “Leidsin karu, lugesin talle katekismust ja hiljem piserdasin tema peale püha vett. Järgmisel nädalal tuleb ta esimesele armulauale.”

Kirikuõpetaja kord: “Leidsin karu jõe juurest. Lugesin talle Jumala Püha Sõna. Karu oli niivõrd võlutud, et lasi end ristida.”

Mõlemad vaatavad allapoole rabi poole, kes lamab kanderaamil, keha üleni sidemetes. “Kui nüüd järele mõelda,” alustab rabi, “siis ma vist ikka ei oleks pidanud ümberlõikusest alustama…”