Tõrva Astronoomiaklubi eestvedaja Taavi Niittee selgitab, et lüriidide meteoorivool on üks vanimaid, mida inimkond tunneb. «Esimesed kirjalikud ülestähendused selle vaatemängu kohta pärinevad Hiina astronoomidelt juba aastast 687 eKr. See tähendab, et sedasama tähesadu on imetletud juba tuhandeid aastaid,» kirjutas Niittee Astronoomiaklubi Facebooki lehel.

Kust langevad tähed tulevad?

Nagu enamik tähesadusid, on ka lüriidid tegelikult kosmilise tolmu ja kivikeste kübemed, mille on endast maha jätnud Päikesele lähenenud komeet. «Sel puhul on selleks pikaperioodiline komeet nimega Thatcher, mis satub Päikese lähistele iga 415 aasta tagant (viimati 1861. aasta mais). Iga 60 aasta tagant läbib Maa oma orbiidil komeedi tolmupilve eriti tihedat piirkonda, tekitades tavapärasest vaatemängulisemaid meteoorisadusid või lausa -tormisid,» lisab Niittee

Möödunud aegade suured vaatemängud

Kuigi komeet ise on kaugel, pakub tema tolmurada siiani elamusi. Näiteks aastatel 1803, 1922 ja 1982 pakkusid lüriidid tõelise tulevärgi, mil tunnis võis näha lausa kuni 700 meteoori!

«Tänavused lüriidid paraku midagi väga tavapäratut ei paku, kuid kusagil kümmekond tükki võiks neist tunnis ära näha,» lubab Niittee.

Kuidas ja millal lüriide vaadelda?

• Aeg: Lüriidid on aktiivsed 16.–26. aprillini. Parim aeg vaatlemiseks on tipu ajal, ööl vastu 22. ja 23. aprilli.
• Kellaaeg: Kõige rohkem meteoore on näha pärast südaööd kuni koiduni, mil tähtkuju on tõusnud taevas kõrgemale.
• Koht: Otsi vaatlemiseks võimalikult pime paik, eemal linna tuledest. Lase silmadel pimedusega vähemalt 15 minutit harjuda.
• Suund: Nagu nimigi ütleb, paistavad lüriidid tulevat Lüüra tähtkujust. Selle leiad kergesti üles, otsides hilisõhtul idataevast väga heledat tähte – see on Veega. Meteoorid võivad sähvatada aga üle terve taeva.

Pange soojalt riidesse, võtke kaasa soe jook ja nautige kevadist tähistaevast! Selget taevast!