Ukraina droon, mis Kouvolast põhja pool metsa kukkus, tekitab küsimusi. Millist tüüpi drooniga oli tegelikult tegemist?
Õhuvägi on varem teatanud, et tegemist oli Ukraina drooniga AN-196, vahendab Ilta-Sanomat.
Uued fotod näitavad aga, et drooni konstruktsioon erineb selgelt raskemast ja suuremast AN-196-st.
Sellega nõustub ka Mikko Hyppönen, kes on droonide vastumeetmeid arendava Sensofusioni teadusjuht.
See pole kindlasti AN-196. Droon näeb välja väiksem ja odavam, võib-olla nagu üks Fire Pointi droonidest, sõnab Hyppönen.
Näiteks Ukraina Fire Point toodab drooni FP1, mille lennuulatus on üle tuhande kilomeetri, seega võiks see lennata ka Ukrainast Soome lahe rannikul asuvatesse Vene naftasadamatesse.
Ukraina on varemgi Venemaa nafta- ja gaasitööstuse vastastes rünnakutes Fire Pointi droone kasutanud.
Ukraina ründab lainetena. Hyppöneni sõnul on esimeses laines pigem odavamad droonid kui kallimad AN-id.
Sadu kilogramme kaaluva AN-196 tiibade ulatus on 6,7 meetrit ja drooni pikkus 4,4 meetrit. Selle lennuulatus on tuhandest kilomeetrist isegi kahe tuhandeni.
AN-196 meenutab kerglennukit ja selle hind on 175 000 eurot.
Ka hilisemates rünnakulainetes võivad olla odavad droonid, millel on lühem tegevusulatus ja palju madalamad tootmiskulud.
Need tekitavad segadust ja seovad tuld. Nende süsteeme on ka lihtsam häirida, seega on loogiline, et nad on Soome eksinud, sõnab ta.
Droone ei saa võrrelda lennukitega, mille väljatöötamine võtab kaua aega ja mida toodetakse pikkade seeriatena. Ukraina arendab oma droone pidevalt ja nende omadused muutuvad.
Sõja alguses kasutas Ukraina Türgis välja töötatud Bayraktari droone, kuid sellest ajast alates on riik arendanud oma drooniparki. Arendustöö võtab väidetavalt kuid või isegi nädalaid.
Pärast head algust polnud Bayraktarid eriti tõhusad. Samuti polnud need usaldusväärsed, mistõttu Ukraina läks üle oma tootmisele, märgib Hyppönen.
Sel juhul saab tootmises kasutatavaid komponente samuti valida nii, et nad on kättesaadavad, lisab ta.
Soome kaitsevägi on samuti pikka aega droone kasutanud.
Need erinevad aga Ukraina rünnakutes kasutatavatest pikamaa lahingudroonidest, mille ainus eesmärk on tabada oma sihtmärki ja see selle käigus hävida.
Näiteks on Soome maavägi umbes kümme aastat kasutanud kaameraga varustatud minidroonide süsteemi Orbiter, mida kasutatakse luureks, seireks ja tulejuhtimiseks.
Orbiteri tegevusraadius ulatub mõnest kilomeetrist 10–15 kilomeetrini stardikohast.
Kaitseväel on ka mikrodroonid Parrot. Aastavahetusel teatati, et nad ostavad täiustatud droone Parrot Anafi UKR. See on välja töötatud Ukraina vaatluste ja kogemuste põhjal.