Treeneri ja kuuekordse Eesti meistri Kert Truusi juhendamisel tehtud näidistrenn kujunes õpetlikuks ja lõbusaks kohtumiseks, mille lõpuks sai Tamm kätte ka strike’i.

Treeningu alguses tunnistas Tamm, et tema kokkupuude bowlinguga on olnud pigem juhuslik ja meelelahutuslik: „Istud maha, sööd friikaid ja teed paar viset,“ kirjeldas ta muigega oma varasemaid kogemusi. Esimestest minutitest alates oli aga selge, et see trenn juba igavalt ei möödu. Truus tervitas Tamme sõnadega, et nii madala häälega bowlingumängijat pole tema trennis varem käinud.

Treeningu alguses valiti esmalt välja sobiv pall, seejärel harjutati õiget haaret, kehaasendit ja vaba liikumist. Treener rõhutas korduvalt, et bowlingus ei tohiks palli jõuga rajale suruda, vaid lasta sellel liikuda võimalikult loomulikult. Tammele mõjus selline lähenemine loogiliselt ning peagi leidis ta sellele isegi paralleeli laulmisega, märkides, et ka hääl töötab igal päeval veidi erinevalt ja oluline on õppida seda õigesti tunnetama.

Pärast mitut järjest head viset saatis Tamm palli rajale nii, et kõik kurikad kukkusid korraga pikali. „Tuli! Põmaki!“ hõikas ta rõõmsalt, kui kauaoodatud strike oli käes.

Treeningu lõpus võttis Tamm saadud kogemuse rahulolevalt kokku. Tema sõnul oli suurim võit see, et nüüd on tal olemas arusaam, kuidas bowlingu vise tegelikult üles ehitatakse. Ta loetles enesekindlalt ette kogu õpitu – kuidas palli käes hoida, kuidas viis sammu töötavad ja kuhu rajal vaadata. „Lihtne värk,“ ütles ta muiates.

Ka Truus jäi treeninguga rahule ning sõnas, et nii kiire tempoga tehtud algkoolituse kohta jõuti väga kaugele. Lahkumine toimus samas heas meeleolus, millega trenn alanud oli. „Näeme meistrivõistlustel!“ naljatas Tamm.