Mis pani universumi esimest korda tõeliselt «särama» pärast pikka pimedat ajajärku? Uued vaatlused viitavad, et vastus ei peitu hiiglaslikes mustades aukudes ega massiivsetes galaktikates, vaid hoopis nende väikestes sugulastes. Kääbusgalaktikad, mida on varajases universumis rohkesti, võisid toota piisavalt energiat, et hajutada kosmilist udu. See protsess, mida nimetatakse reionisatsiooniks, muutis universumi läbipaistvaks valgusele. James Webbi teleskoop on aidanud neid seni varjus püsinud objekte esile tuua. Tulemused vihjavad, et väike võib olla kosmilises plaanis määrava tähtsusega. Kuid kas need tagasihoidlikud galaktikad olid tõesti kogu muutuse peamised käivitajad?