Kas üksainus süljeproov võib ümber kujundada nii kriminaalõiguse praktika kui ka inimese arusaama iseendast? Golden State Killeri tabamine USAs tõi esile genealoogiliste andmebaaside potentsiaali, kuid avas ühtlasi rea keerukaid eetilisi ja sotsiaalseid küsimusi. Teaduslik areng on võimaldanud siduda üksikisikuid nende kaugete sugulaste kaudu, luues enneolematu jälgitavuse. Samal ajal seab see kahtluse alla privaatsuse piirid ning traditsioonilised perekonnamõisted. Kuigi DNA lubab pakkuda vastuseid päritolu ja terviseriskide kohta, osutub selle tõlgendamine sageli märksa ebakindlamaks, kui esmapilgul näib. Tekib küsimus, millisel määral peaksime usaldama geneetilist informatsiooni identiteedi määratlemisel. Kas teadus avab tõe või loob hoopis uusi ebakindluse kihistusi?