Voldemar Aasoja (kuni 3. märtsini 1936 Voldemar Ambos, 14. aprill (vkj)/ 27. aprill 1907 Laekannu küla, Avinurme vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 13. august 1943 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).

Ta lõpetas 1927. aastal Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi. Õppis aastatel 1927–1933 Tartu Ülikooli õigusteadukonnas. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Sakala liige.

Ta lõpetas 1931. aastal sõjakooli. Oli alates 1936. aastast leitnant, õppis aastatel 1936–1938 Kõrgem Sõjakoolis, lõpetas juhtimise ja staabiteenistuse ala 8. lennus. Teenis Auto-Tankirügemendis. 1. septembrist 1939 oli ta 1. Tankitõrjekompanii ülem.

Eesti sõjaväe likvideerimisel 1940. aastal liideti Punaarmee koosseisu. Nõukogude–Saksa sõja ajal põgenes Punaarmeest, oli metsavend ja Omakaitses, hiljem oli Saksa sõjaväes.

Alates detsembrist 1941 Saaremaa politseiprefekt.^[1]

Langes Tallinnas mõrva ohvriks. Mõrva organiseerimises on kahtlustatud Ervin Viksi, sest Aasoja olevat oma käel hakanud uurima Viksi tegevust.^[2]

Tema tütar oli luuletaja, tõlkija ja väliseesti tegelane Kanadas Urve Karuks.

• "Ülemleitnant Aasoja maeti. Ta viimsele puhkepaigale saatmisest võttis osa rohkesti rahvast". Eesti Sõna nr 187, 17. august 1943. Lk 4
• Fakt. "Leitn. V. Aasojast". Stockholms-Tidningen Eestlastele nr 138, 16. juuni 1957. Lk 1

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Eesti ohvitseride andmekogu
• Haud Tallinna Liiva kalmistul