Valga Peetri-Luke kogudus

EELK Valga Peetri-Luke kogudus on luterlik kogudus Valgas.

Valga Jaani kirik

Kogudus kuulub Valga praostkonda ja kasutab Valga Jaani kirikut.

Koguduse õpetaja on Margus Suvi, organistid on Maarika Reinhold ja Jüri Goltsov. Juhatuse liikmed on Ellen Tiri, Argo Leesik ja Margus Suvi. [1]

Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 10.00 Valga Jaani kirikus.

1946(?). aastal liideti Valga linna Eesti Jaani kogudus, Valga Luke kogudusega ja moodustus Valga Peetri-Luke kogudus[viide?].

Ajalugu

Luke kihelkonna mõisad ja Valga 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Valga eesti koguduse asutamise päev oli 10. august 1880. a, mil päeval Karula koguduse õpetaja Heinrich Ewald Paslack Valga linnakirikus eestikeelse jumalateenistuse pidas, koguduse Valga Jaani koguduse osakonna avatuks kuulutas ja Valga linna ja Kaagjärve ühes Läti poolega eestlasi üles kutsus omi kirikutähti, mis tänini kas Luke või teistes ümberkaudsetes kihelkondades, kust Valka asujad tulnud, sealt välja võtma ja Valga Jaani koguduse õpetaja praost Heinrich Christian Gustav Kupfferi kätte viima, Eesti koguduse personaalraamatu kokku seadmiseks. Praost Kupfferi poolt õnnistati Hans Einer jumalateenistuse lõpul, koguduse köstriks ja ka kooliõpetajaks. Kolmel esimesel aastal Eesti kogudusel omaette pastorit polnud, iga kuu käisid Eesti naabruskoguduste, Karula, Hargla, Urvaste, Helme ja Tarvastu pastorid, kõige sagedamini aga Karula Heinrich Ewald Paslack, jumalateenistust pidamas. Algselt oli koguduse nimi Valga linna Eesti Jaani kogudus.

Ametlikult kutsuti eestlasi Valga Jaani koguduse eestlasteks, eestlased ise lugesid end Peetri kogudusse kuuluvaks ja rahvas nimetas ka neid Peetri koguduse liikmeiks[2]. Esimesed neli õpetajat (1884 Johannes Falck, 1884–1887 Rudolf Kallas, 1887–1889 Friedrich Lezius, 1890 Villem Reimann) olid Jaani koguduse õpetaja abid. Paul Undritz õnnistati 24. oktoober 1893. aastal Liivimaa kindralsuperintendendi Friedrich Hollmanni poolt iseseisvaks koguduse õpetajaks, 1893–1897. Jumalateenistusi peeti eestlastele Valga linnakirikus nüüd kaks korda kuus. Valga Jaani kirikut nimetati linnakirikuks ja Luke kihelkonnakirikut maakirikuks.

Jaani kogudus iseseisvus 26.02.1906. Pärast koguduste õpetaja Eduard Aksimi 1924. aastal lahkumist otsustasid Luke ja Peetri kogudused valida ühise õpetaja, et pärastpoole ühineda[3].

Valga eesti koguduse õpetajad

Viited