Toome värav

 See artikkel räägib Tartu väravast; Tallinna värava kohta vaata artiklit Toome värav (Tallinn)
L. Nörlingh'i Tartu linnamüüri plaan aastast 1696, täiendas Karl von Löwis of Menar aastal 1914. Numbrid kaardil ühtivad järgmiste kindlustustega: 1. Piiskopitorn; 2. (nimetu torn); 3. (nimetu torn); 4. Valge torn; 5. (nimetu torn); 6. Toomevärav ja Söetorn; 7. Kik in de Kogh; 8. Kuivtorn; 9. Moskva rondeel; 10. Kuraditorn; 11. Jakobi värav; 12. Veretorn; 13. Tömptorn; 14. Püha Juri torn; 15. Vene värav; 16. Küütri tornike; 17. Mungavärav; 18. Küütrivärav; 19. Karjavärav; 20. Pasatorn; 21. Piinatorn ja -värav; 22. Riia värav; 23. Kõrgetorn.

Toome värav ehk Toomevärav (saksa k. Dompforte[1]) oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna Tartu linnamüüri üks suuremaid väravaid,[2] mis ühendas all-linna piiskopilinnuse ja kindlustustega Toomemäel. Värav hävis Põhjasõjas, kui 1708. aastal Vene armee kõik linna kaitserajatised õhkis.

Viited

  1. ↑ Uno Hermann, Tähtsamaid Tartu mäenimesid. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 10, lk 632-633
  2. ↑ Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Toome_v%C3%A4rav