Ilmaprognooside järgi on oodata eesseisvaks nädalaks pikemat sulaperioodi. Kiire lume sulamine koos vihmadega võib küllastada pinnase veega ning põhjustada vee kogunemist hoonete ümbrusse ja madalamatesse piirkondadesse. Seetõttu tasub üleujutusteks ja veekahjustuste ennetamiseks juba varakult valmistuda.

Sula- ja sajuveest tingitud kahjud tekivad sageli kiiresti ning ootamatult. Kõige sagedamini saavad kannatada keldrid ja soklikorruse ruumid, hoonete siseviimistlus, kodune vara ning tehnosüsteemid, nagu küte ja elekter.

„Kui maapind on külmunud või veega juba küllastunud, ei pruugi see sulavett enam endasse imada ning vesi leiab tee sinna, kuhu tavapäraselt ei jõua. See tähendab, et üleujutuse risk võib tekkida ka piirkondades, kus varem selliseid probleeme pole esinenud,“ ütles Lauri Nõu, If Kindlustuse varakahjude grupijuht.

Üleujutused on eestimaalaste jaoks pigem abstraktne kui praktiliselt läbi mõeldud risk. Jaanuaris If Kindlustuse tellitud ja KOG Instituudi läbi viidud uuringust selgus, et 53% Eesti elanikest hindab oma valmisolekut üleujutusteks kas väga madalaks või olematuks. Ida-Virumaal on olukord veelgi murettekitavam: seal ulatub see näitaja ligikaudu 60%-ni, kellest üle 37% ütleb, et nad ei ole üleujutusteks üldse valmis. Kogu Eestis tunnetab täielikku valmisolekut vaid üksik protsent vastajatest.

Ifi kodukindlustus katab üleujutusest tingitud kahjusid juhul, kui vesi ujutab äkitselt ja ajutiselt üle maapinna kohas, mida tavaliselt vesi ei kata. „Meie jaoks ei ole kindlustuskaitse seisukohalt määrav see, miks vesi tekkis, vaid mis juhtus. Kahju põhjuseks võib olla nii lume kiire sulamine, tugev või pikaajaline vihm, tulvavesi kui ka jõgede ja järvede veetaseme tõus. Aga oluline on eristada üleujutust tavapärasest põhjavee taseme kõikumisest – näiteks kevadisest põhjavee tõusust –, mida üleujutuseks ei loeta,“ lisas Nõu.

Lisaks on kodukindlustusega kaitstud ka olukorrad, kus vihm või sulavesi tungib ootamatult hoonesse läbi katuse, seinte, uste või akende. Sellistel juhtudel hüvitatakse nii hoone siseviimistlusele kui ka kodusele varale tekkinud kahju vastavalt kindlustuslepingule. „Kindlustuskaitse on oluline turvavõrk, kuid suurimat rolli kahjude vähendamisel mängib siiski kiire tegutsemine esimesel võimalusel,“ rõhutas Nõu.

Kolm praktilist nõuannet kahjude ennetamiseks:

1. Tõsta vara maast lahti: Hoia keldris asuvat vara (sh küttepuid ja kodumasinaid) põrandast vähemalt 10 cm kõrgusel.
2. Kontrolli avasid: Veendu, et kõik keldriaknad, uksed ja muud maapinna lähedal asuvad avad oleksid tihedalt suletud.
3. Puhasta äravoolud: Võimalusel tühjenda majaümbruse rennid ja truubid jääst ning lumest, et sulavesi saaks vabalt liikuda.

Kuidas toimida, kui vesi on juba hoonesse tunginud?

1. Taga ohutus: Lülita välja elekter piirkonnas, kuhu vesi on tunginud, et vältida lühist ja eluohtlikku elektrilööki.
2. Piira kahju ulatust: Võimalusel proovi vee sissevool peatada või suunata ning tõsta veel kahjustamata vara veest kõrgemale.
3. Jäädvusta olukord: Tee kahjustustest ja vee tasemest fotod või video. See on oluline tõendusmaterjal hilisemaks kahjukäsitluseks.
4. Alusta kuivatamist: Niipea kui veetase lubab, alusta vee väljapumpamise ja ruumide tuulutamisega, et vältida hallituse teket.
5. Teavita kindlustust: Esita kahjuteade esimesel võimalusel kindlustuse e-teeninduse kaudu.