Karuturg on väärtpaberiturg, kus hinnad langevad ja investorid ootavad edasist langust.^[1]

Karuturu nimetus tuleneb karu ründeliikumisest – ta surub käppadega alla, sümboliseerides turu langust. Lisaks viitab see ajaloolisele praktikale, kus kauplejad müüsid karunahku enne nende tegelikku omamist, spekuleerides hinnalangusega. Karu antud kontekstis viitab investorile, kes usub, et turuhinnad langevad ja püüab sellest kasu saada. Selleks müüb ta laenatud väärtpabereid (lühikeseks müük) lootuses need hiljem odavamalt tagasi osta, teenides hinnavahe pealt kasumit.^[1][2]

Karuturule vastandub pulliturg, mille tunnuseks on hinnatõus ja investorite optimism.

Karuturu peamised tunnused:

• Pikaajaline hinnalangus – väärtpaberite hinnad langevad vähemalt 20% võrreldes varasema tipuga, tavaliselt kestab karuturg umbes 11 kuud.
• Suurenenud volatiilsus – hinnad kõiguvad järsult investorite ebakindluse tõttu, vahel esineb ajutisi tõuse.
• Ettevõtete kasumite langus – majanduslangus ja ebakindlus vähendavad ettevõtete kasumlikkust ning investeerimisaktiivsust.
• Negatiivne investorite meeleolu – investorid muutuvad pessimistlikuks ja eelistavad turvalisemaid investeeringuid, mis süvendab langust.
• Majanduse üldine aeglustumine – nõudluse vähenemine, ettevõtete käibe langus ja tööpuuduse kasv.^[3]

Põhjused, miks karuturg tekib:

• Majanduse aeglustumine – kui majanduskasv pidurdub, väheneb ettevõtete kasumlikkus, langeb tööhõive. Tarbijate ostujõud kahaneb, mis vähendab investeerimisaktiivsust.
• Majandusmullide lõhkemine – kui varad on ülehinnatud ja investorid hakkavad ootusi korrigeerima, tekib massiline müügisurve, mis viib turu langusesse.
• Globaalsed kriisid – pandeemiad, sõjad ja geopoliitilised konfliktid loovad ebakindlust, mis sunnib investoreid riske vältima ja aktsiaid müüma.
• Majanduse struktuursed muutused – suured tehnoloogilised ja majanduslikud nihked, näiteks üleminek digimajandusele, võivad põhjustada ebakindlust ja turu ümberkorraldusi.
• Rahapoliitika ja regulatiivsed muudatused – keskpankade intressimäärade tõus ja valitsuse maksupoliitika muutused võivad piirata majanduskasvu ja vähendada investorite huvi riskantsemate varade vastu.
• Investorite kindlustunde langus – kui turgudel tekib hirm majanduslanguse ees, hakkavad investorid ennetavalt aktsiaid müüma, mis kiirendab langust veelgi.^[4]

Karuturg jaguneb mitmeks etapiks:

• Esimene etapp – majandusnäitajad hakkavad halvenema, kuid investorite enamus ei ole veel teadlikud võimalikust langusest.
• Teine etapp – turul tekib paanika, müügisurve kasvab ja hinnad langevad järsult.
• Kolmas etapp – turuhinnad stabiliseeruvad, kuid investorite usaldus on madal.
• Neljas etapp – makromajanduslikud tingimused paranevad, investorid hakkavad taas aktsiaid ostma ja hinnad hakkavad tõusma.^[4]

2023. aasta seisuga on alates 1928. aastast olnud kokku 27 karuturgu, mille hulgas on mitmeid märkimisväärseid näiteid:

• 1929. aasta suur depressioon – aktsiaturu kokkuvarisemine ja sellele järgnenud pikaajaline majanduslangus.
• 2009. aasta finantskriis – USA kinnisvaramulli lõhkemine ja ülemaailmne panganduskriis.
• 2019. aasta COVID-19 kriis – pandeemia põhjustas finantsturgude järsu languse .^[5][6]