Flavius Hypatius (kreeka keeles: Ὑπάτιος; sünniaeg teadmata, suri jaanuaris 532), oli Bütsantsi aadlik ja idas vägede komandör Justinus I ajal. Ta valiti Nikaia mässu käigus Konstantinoopolis rahva poolt uueks keisriks Justinianus I vastu ning hukati peagi pärast seda.

Hypatius oli enne Justinus I valitsenud keisri Anastasius I õepoeg, mis andis talle ka õiguse keisritrooni nõuda. Sellest hoolimata ei olnud Hypatiusel ambitsioone keisriks saada. Hypatiusel ja tema vendadel oli hea läbisaamine nii keiser Justinus I kui ka Justinianus I. Nikaia rahutuste kõrgajal said Hypatiusest ja tema vendadest Pompeiusest ja Probusest peamised valitsejakandidaadid. Kui sai selgeks, et rahvas soovib uut keisrit, põgenes Probus Konstantinoopolist, Hypatius ja Pompeius otsisid peavarju keisri paleest koos Justinianus I ja Bütsantsi senatiga. Vennad ei soovinud keisri vastu üles tõusta, sest nad kartsid, et neil on liiga vähe toetajaid. Sellest hoolimata kartis Justinianus reetmist ning ta saatis senati ja vennad paleest välja, juhatades sellega võimalikud usurpaatorid otse rahvahulga kätte. Rahvas viis Hypatiuse sunniviisiliselt tema kodust hipodroomile, kus ta keisriks kuulutati. See toimus millalgi jaanuaris 532. aastal. Sel ajal loobus Hypatius vastuhakust rahvale ning andis rahvale järele. Tal polnud ka muud valikut, sest signaal Justinianusele oli antud ning tema olukord polnud niikuinii enam turvaline. Peagi surus keiserlik kaardivägi rahutuselt edukalt, kuid veriselt maha ning Justinianuse mehed arreteerisid Hypatiuse. Väidetavalt soovis Justinianus usurpaatori elu säästa, kuid tema naine Theodora oli sellele kategooriliselt vastu ning tema nõudmine jäi peale. Jaanuari lõpus Hypatius hukati.