Kulbok arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941, tema viimased sõnad tütrele Asta-Lainele olid: "Ma teid enam ei näe." Hugo Kulbok mõrvati Sverdlovski oblastis Sevurallagi vangilaagris 13. aprillil 1942. Tütar Asta-Laine, poeg Ado ja abikaasa Elsa-Natalie olid sunnitud viibima asumisel Siberis 17 aastat.^[1]

12. septembril 2003 avas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit Kulbokile Elva kalmistul mälestuskivi.

Teenete eest Vabadussõjas autasustati Hugo Kulbokit Vabadusristiga II/3. Lisaks pälvis ta Vabadussõja mälestusmedali, Kotkaristi IV klassi, Läti iseseisvuse 10. juubeli mälestusmedali, Stanislavi ordeni lindiga "Hoolsuse eest" ja Georgi risti 4. järgu.

• Jaan Pihlak. Helme kihelkond ja Vabaduse risti vennad. — Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2007.

• Ohvitseride andmekogu