Helle Kalervo Erviö (27. juuni 1906 Pori – 18. mai 1951 Lahti) oli Soome vaimulik, kes teenis Eesti Ingerimaal ja pidas liivikeelseid jumalateenistusi ka Lätis.

Erviö lõpetas aastal 1925 Tamperes gümnaasiumi, seejärel oli ta ajateenistuses ning 1926. aasta sügisel asus ta õppima Helsingi ülikooli usuteaduskonna, mille lõpetas 28. mail 1930. Sama aasta 2. juunil ordineeris piiskop Jaakko Gummerus ta Tampere toomkirikus õpetajaks.

Seejärel saadeti Erviö tööle Narva Rootsi-Soome Mihkli kiriku koguduse õpetajaks, samuti anti talle ülesandeks kolm-neli aastat külastada liivlaste kogudusi Lätis (Kūolka, Miķeļtornis, Mazirbe), kus ta viibis seal iga kord umbes kuu aega ja nii kestis see ligi kaheksa aastat^[1].

Esialgu tekkisid tal probleemid Eestis ametimääramisega, kuna seaduse järgi pidi pastor olema vähemalt 30-aastane. 1930. aasta augustis need siiski lahenesid ja ta kinnitati ametisse. 1930–1937 töötas ta enamasti Narvas, kuid pidas teenistusi ka Kallivere kiriku ingeri koguduses.

Ta lahkus Eestist 1937. aastal^[2], kui 1937. aastal jõustus Eestis seadus, et koguduste vaimulikud peavad olema Eesti vabariigi kodanikud.^[1]

• Rosonanjoen rantamilla, Inkeri : inkerinsuomalainen kulttuurilehti Virossa, 1 aprill 2017