Ellen-Olinde Pedak (kuni 16. juunini 1936 Ellen-Olinde Seimann, 1955. aastani Ellen-Olinde Saluvee; 10. august 1930 Pärnu – 16. juuli 2022) oli eesti keemik.^[1]

Ellen Pedak oli õpetajate (Johan Saluvee ja Olinde-Marie Saluvee) tütar ja Evald Pedaku abikaasa.^[1]

Lõpetas 1949 Pärnu 2. Keskkooli, 1955 Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonna, 1969 aspirantuuri, keemiakandidaat (1980, TÜ), väitekiri "О физико-химической природе центров люминесценции в сульфидах кальция, стронция и бария, активированных медью и серебром". Oli 1955–1966 TÜ analüütilise keemia kateedri assistent, 1969–1976 noorem- ja 1976–1979 vanemteadur, 1979–1992 assistent, 1993–1995 keemilise füüsika instituudi lektor. Õpetas analüütilise keemia, spektraalanalüüsi ja mikroanalüüsi kursusi; koostas õppevahendeid.^[1]

Uurinud kristallfosfooride füüsikalist keemiat ja luminestsentsi probleeme. Rinnamärk "NSVL leidur" (1987). Üle 65 teaduspublikatsiooni, 5 autoritunnistust.^[1]

• О синтезе сульфидов щелочноземельных металлов (kaasautor) // Ж. прикл. химии (1972) 45
• A New Material for Thermoluminescence Dosimetry (kaasautor). // Abstr. 4th Int. Conf. on Luminescence Dosimetry. Krakow, 1974
• Different Eu-centres in CaS:Eu, Cl (kaasautor). // Radiation Measurements 24 (1995)
• EPR of V centres in plastically deformed CaS (kaasautor). // J. Phys. Chem. Solids 57 (1996)
• F^-c centres in plastically deformed CaS polycristals (kaasautor). // Phys. Stat. Sol. (B). 208 (1998).

• Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 300
• Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), II, 127
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.