Katrin Aava (sündinud 15. augustil 1963) on Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert, töönõustaja ja koolitaja.

Doktoriväitekirja teemal "Eesti haridusdiskursuse analüüs" kaitses ta 2010. aastal Tallinna Ülikoolis. Aava peamised uurimissuunad on diskursuste konstrueerimine ühiskonnas ja inimestevahelises suhtluses, haridusuuendus, kõrgkoolididaktika, õpikultuuri toetamine ja arendamine kõrgkoolis, tekstide diskursuseanalüüs, sh meediatekstide kriitiline diskursuseanalüüs, meediaõpetus.^[1]

Uurijana on Aava viinud läbi sotsiolingvistilisi uuringuid, selgitades, millistest ideoloogilistest veendmustest lähtuvalt kujundatakse hariduspoliitikat ühiskonnas, kuidas organisatsioonis  toimuvad haridusuuendused ning kuidas mõistetega luuakse arusaamad õppimisest. Ta on viinud läbi arendus- ja tegevusuuringuid organisatsioonilise õppimise toetamiseks kõrghariduses eesmärgiga suurendada organisatsiooni arenguks olulist kollektiivset tegutsemisvõimekust ja inimeste võimestatust.

Katrin Aava on koostanud ja toimetanud Tallinna Ülikooli kirjastuselt ilmunud kogumiku "Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas" ja avaldanud autoetnograafilise uuringu "Minu tähenduslik töö ülikoolis".

Tema viimaste aastate fookuses on ületöötamise ja tööalase läbipõlemise teemad.^[2]

• "Meedia ja mõjutamine", õpik gümnaasiumile, Katrin Aava, Ülle Salumäe, 2013
• "Kõnekunst ", õpik gümnaasiumile, 2003
• "Veenmiskunst", õpik, 2003^[3]

• 2019 – Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri 2019. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil I preemia pälvinud Anni Martini konkursitöö "Maarjamäe memoriaali tähenduste väljad - teisest maailmasõjast kommunismiohvrite memoriaali rajamiseni (1940-2018). Meediatekstide ja arhiivimaterjalide sisuanalüüs." juhendamise eest
• 2016 – Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri: aasta õppejõu finalist
• 2015 – Tallinna Ülikooli rektoraadi tunnustuskiri "Aasta koolitaja 2015"
• 2003 – Tallinna Ülikooli parima üldharidus- või kõrgkooli õpiku "Veenmiskunst", "Kõnekunst" autor
• 2003 – üks aasta parimatest õppejõududest^[4]

Tema isa oli põllumajandustegelane Agu Kööp.^[viide?]