Johannes Hans Daniel Jensen
| Johannes Hans Daniel Jensen | |
|---|---|
|
| |
| Sünniaeg |
25. juuni 1907 Hamburg (Saksa keisririik) |
| Surmaaeg | 11. veebruar 1973 (65-aastaselt) |
| Alma mater | |
| Amet | füüsik |
| Autasud | Nobeli füüsikaauhind |
Johannes Hans Daniel Jensen (25. juuni 1907 Hamburg – 11. veebruar 1973 Heidelberg) oli saksa tuumafüüsik.
Jensen õppis 1926–1931 Freiburgi ülikoolis ja Hamburgi ülikoolis matemaatikat, füüsikat, füüsikalist keemiat ja filosoofiat. 1932. aastal kaitses ta Wilhelm Lenzi juhendatud doktoritöö, sai doktorikraadi ja habiliteerus 1936. aastal Hamburgi ülikoolis.
1937. aastal sai Jensen Hamburgi ülikooli eradotsendiks ja hakkas töötama koos Paul Harteckiga, kes oli ülikooli füüsikalise keemia osakonna direktor ja sõjaväe nõunik lõhkeainete alal. Harteck määrati juhtima Saksamaa tuumaenergia projekti (uraaniprojekt), mis alustas tööd Teise maailmasõja avapäeval, 1. septembril 1939, ja kutsus Jenseni sellesse projekti. Jenseni ülesandeks jäi uraani tsentrifuugimine isotoopide eraldamiseks.
Jensen sai 1941. aastal Hannoveri ülikooli erakorraliseks professoriks ja 1946. aastal korraliseks professoriks. 1949. aastal sai ta Heidelbergi ülikooli korraliseks professoriks ja 1969. aastal läks seal emerituuri.
1937. aastal astus Jensen NSDAP-sse. Pärast maailmasõda toimus denatsifitseerimine ja paljud selle partei liikmed vahistati. Jenseni eest kostis Werner Heisenberg, kelle sõnul olevat Jensen parteisse astunud ainult sellepärast, et tal tööl probleeme ei tekiks. Heisenberg oli väga mõjukas: ta oli 1932. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat, polnud kunagi natsiparteisse kuulunud, vastupidi, ta oli konfliktis niihästi NSDAP kui ka SS-iga. Britid olid määranud Heisenbergi Göttingenis asunud Max Plancki instituudi direktoriks. Tänu Heisenbergi toetusele Jensenit ei vahistatud.
1963. aastal oli ta koos Maria Goeppert-Mayeriga üks Nobeli füüsikaauhinna laureaate (teine laureaat oli Eugene Paul Wigner).
1947. aastal sai ta Hamburgi ülikooli auprofessoriks, 1964. aastal Hannoveri ülikooli audoktoriks ja 1969. aastal Floridas asuva Fort Lauderdale'i aukodanikuks.