Ülemiste

Rahvastik

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2020 1523
2017 1443
2016 1431
2015 1444
2014 1436
2013 1406
2012 1400
2011 1424

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, 68-aastased ja vanemad 10–19%. Eestlaste osakaal oli 18–49%.[6]

Tallinna lennujaama ala 2013
Ülemiste keskus, Tallinn (2008)
T1 Kaubanduskeskus, 2022

Territoorium

Ülemistel asuvad Tallinna Lennujaam, Ülemiste Keskus, T1 Kaubanduskeskus, Ülemiste kaubajaam, ja Idakeskus. Ülemiste asumi põhjaossa jääb Jüriöö park, lõunaosast jookseb läbi Ruunaoja.

Ülemiste asumi tänavad

Punane tänav on saanud nime Punase majaka järgi. Metallitöötlemisega seotud tänavanimed on inspireeritud Dvigateli tehasest, näiteks Keevise tänav, Lõõtsa tänav, Sepise tänav jm.[3] Asumis on veel Kanali tee, Kantsi tänav, Kesk-Sõjamäe tänav, Kiive tänav, Lennujaama tee, Pae tänav, Peterburi tee, Rännu tänav, Sepapaja tänav, Suur-Paala tänav, Suur-Sõjamäe tänav, Tambeti tänav, Tartu maantee, Teekonna tänav, Tuletorni tänav, Tõivu tänav, Tõrviku tänav, Vahuri tänav, Valukoja tänav, Väike-Paala tänav, Väike-Sõjamäe tänav, Ääsi tänav ja Ülemiste tee.

Haridus ja kultuur

Ülemistel asuvad Mainori Kõrgkooli Tallinna Õppekeskus, Sotsiaal-Humanitaar Infokool, Erakool Garant ja Emili Kool.

Galerii

Ajalugu

Lasnamäe piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)

Ülemistele ehitati 1835. aastal Lõunatuletorn, mida on selle algse värvuse tõttu kutsutud ka Punaseks majakaks. 19. sajandi lõpus ehitati vana tuletorni asemele uus, 40 meetri kõrgune must-valge torn.[3]

Tehase Dvigatel administratiivhoone Suur-Sõjamäe tänaval

Raudtee ehitamine 1870. aastal ja Dvigateli tehase rajamine 1898. aastal mõjutasid asumi arengut oluliselt. Kaks aastat pärast tehase rajamist töötas seal 3000 töölist, mis moodustas umbes poole Eesti metallitöölistest. Algselt toodeti Dvigatelis kauba- ja reisivaguneid, kuid hiljem valmistati seal ka sisepõlemismootoreid ja suurtükimürske. Pärast Teist maailmasõda hakkas Dvigatel tootma seadmeid NSV Liidu aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele ning seda tehti kuni 1991. aastani. 1980. aastatel oli tehase palgal üle 7000 inimese. Tehasele kuulus suur rahvamaja ja spordihoone koos staadioniga. Dvigatel tegutseb ka tänapäeval, tootes eriotstarbelisi torusid, tööstusmasinate detaile jm.[3]

Dvigateli tehasehoonete lammutamine Suur-Sõjamäe tänaval, 2014

2005. aastal hakati Dvigateli tehase endisele territooriumile ehitama Ülemiste City tehnoloogialinnakut. Mitmed tehase endised hooned rekonstrueeriti, lisaks ehitati uusi büroohooneid.[3]

Jüriöö park asub endise Sõjamäe hiie kohal, mille taastamise algatajaks oli Karl Laane. 1960. aastatel hakati sinna puid juurde istutama ning 1993. aastal kasvas pargis 27 puu- ja põõsaliiki. 1997. aastast on pargis Jüriöö ülestõusu meenutav mõõk, mõned aastad hiljem lisati mälestusmärgid Vabadussõjas võidelnutele ning kõikidele eestlastele II maailmasõjas. 1995. aastast on pargis pidulikult tähistatud jüripäeva.[3]

Viited

  1. 1 2 3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. ↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
  3. 1 2 3 4 5 6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  5. ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  6. ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016

Välislingid


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemiste_asum