Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on soovinud hiljutise lipuseaduse muutmisega rõhutada Eesti lipu kui Eesti Vabariigi iseseisvuse, suveräänsuse ja ühtsuse sümboli eristaatust ja erilist väärikust riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel ning vältida nende hoonete muutumist päevapoliitiliste ja ideoloogiliste sõnumite võimendamise instrumendiks.
Kuid Riigikogus hääletati see eelnõu aasta alguses maha, Isamaa ja Keskerakond sellel hääletusel ei osalenud. Teised aga hakkasid sinimustvalge lipu kaitsmist absurdsel moel nimetama putinismiks – Eesti 200, Reformierakonna ja SDE poliitikud nägid Eesti lipu toetamise taga suisa Vene salateenistuste salasepitsusi ja Ukraina-vastasust. Nonsenss!
Ainult EKRE toetab rahvuslikku identiteeti
EKRE muudatusettepanek aga toetas just rahvuslikku identiteeti ja ühiskonna ühtsust, vältides olukordi, kus ideoloogilised lipud võiksid tekitada eksliku mulje riigi positsioonist või põhjustada ühiskonna polariseerumist.
Ka üleriigiline küsitlus näitab, et üle poole eesti rahvast soovib Eesti avalikel hoonetel näha AINULT Eesti lippu. Täpselt sellise eelnõu EKRE Riigikogu saali viiski. Neid inimesi ei esinda Eesti poliitikas keegi peale EKRE.
EKRE esimees Martin Helme ütles, et kui tahame oma riiki ja oma rahvusvärve tagasi, siis peale EKRE ei ole ühtegi parteid, kes selle välja ütleks või selle saavutamiseks poliitilisi algatusi teeks.
„EKRE ongi kõige eestimeelsem erakond. Oleme alati olnud. Sest meil on põhimõtted, väärtused ja ustavus. Oleme ustavad oma rahvale,” rõhutas Helme, lisades, et on jälle aeg Eesti lipu heiskamisega tõestada oma rahvusmeelsust.
Eesti lipp tuleb tõsta ausse – mitte peita häbi ja hirmu taha
Sinimustvalge ei ole pelgalt kangatükk vardas. See on meie riigi, rahva ja vabaduse sümbol, meie esivanemate võitlus, kannatused ja lootus. Lisaks on Eesti lipu austamine meie põhiseaduslik ja moraalne kohustus.
Paraku oleme viimastel aastatel näinud, kuidas Eesti lippu tõrjutakse avalikust ruumist. Rahvuslik sümboolika asendatakse niinimetatud neutraalsete väärtustega, rahvuslik uhkus tembeldatakse tagurlikuks ning oma lipu heiskamine kuulutatakse provokatsiooniks. See ei ole juhus, vaid teadlik poliitiline valik, mille eesmärk on lahustada rahvusriiki ja murendada eestlaste eneseteadvust.
Eesti lipu seadus ütleb selgelt: Eesti lipp on riigilipp ja rahvuslipp. Seda tuleb kohelda austusega ning kasutada viisil, mis väljendab riigi väärikust. Lippu heisatakse riigipühadel, rahvuslikel tähtpäevadel ning sündmustel, mis on seotud Eesti riikluse ja rahvaga. See ei ole soovitus, vaid kohustus.
Ometi näeme kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi, kus sinimustvalge heiskamine on muutunud formaalsuseks või jäetud sootuks tahaplaanile. Samal ajal riputatakse hoonetele võõraid sümboleid, ideoloogilisi lippe ja moevoolude märke, millel puudub igasugune side Eesti rahvusriigiga.
EKRE seisukoht selles küsimuses on ühene: Eesti lipp peab olema nähtav, austatud ja esikohal. Avalikus ruumis, koolides, riigiasutustes ja omavalitsustes peab sinimustvalge olema kõige kõrgemal ja olulisemal kohal. Ükski ideoloogiline ega võõras sümbol ei tohi seda varjutada.
Eesti on eestlaste rahvusriik ning siinsed reeglid, sümbolid ja väärtused lähtuvad meie ajaloost ja kultuurist. Kes elab Eestis, peab austama Eesti lippu. See on elementaarne.
Sinimustvalge ei ole häbiasi, mida peita. See peab olema auasi. On aeg lõpetada vabandamine ja hakata taas sirge seljaga seisma Eesti eest.