Kolberģi mõis

Kolberģi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 29

Kolberģi mõis (saksa keeles Goldbeck, läti keeles Kolberģa muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas Kolberģise külas.

Mõisa hoonetekompleks (ait, küün ja häärber) on kohaliku kaitse all olevad muinsusmälestised.[1]

Ajalugu

Mõis sai alguse aastal 1528, mil Wolter von Plettenberg 10 ja 1/2 adramaad Aluliina ordulinnuse maadest Johann Neuenkirchenile loovutas. Tolle tütar abiellus Johann Goltbeckiga, kellele Johann von der Recke selle maa aastal 1549 läänistas. Aastal 1597 kinnistas Sigismund III mõisa Johanni pojale George Goltbeckile. Temalt omandas mõisa Heinrich Tiesenhusen. Kuna too toetas Poola riiki, liideti mõis Rootsi aja alguses Aluliina mõisaga. Aastal 1646 kinkis kuninganna Kristiina mõisa Mathias Hilgärtnerile. Tolle tütar abiellus George Heinrich Koßkulliga, ja aastal 1671 kinnitas Karl XI tolle õigused mõisale.[2] Aastal 1767 päris mõisa George Johann Koskull, seejärel tema vend Carl Reinhold. Tolle pärijad leppisid aastal 1805 kokku, et Carl Georg von Koskull omandab Kolberģi, Vizikumsi, Beja ja Babecka mõisad, makstes teistele pärijatele 80 000 rubla. Aastal 1843 pärisid mõisa Georg August, Oscar Friedrich, Caroline Luise ja Charlotte Constance Koskull. Aastal 1846 ostis Georg August mõisa koos Visikumsi mõisaga 37 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja.[3]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/4 adramaad, sellele allus 307 mees- ja 316 naishinge.[4]

Aastal 1627 oli Beja mõisa suurus koos Babecka mõisa, Vizikumsi mõisa ja Kolberģi mõisaga kokku 22 ja 1/2 adramaad, sellest 7 ja 1/2 adramaad oli haritavat maad. Aastal 1641 oli mõisal koos Vizikumsi mõisaga adramaid 2. Aastal 1688 kuulus mõisadele adramaid 2 ja 3/4, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 1/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 6 ja 3/20 adramaad.[5] Ka aastal 1832 oli mõisal 6 ja 3/20 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 2 ja 5/80, lisaks allus mõisale 6 ja 42/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]

Maareformi ajal aastal 1920 kuulus mõisale 1166 hektarit maad.[7]

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Vizikumsi karjamõis (Wissekum, hilisem Vizikumsi mõis) ja Ploskum.

Viited

  1. ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  2. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 256-257.
  3. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 372-373.
  4. ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 280.
  5. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.
  6. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 364-365.
  7. ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas I sējuma 2036 sleja. Rīga: 1927.-1928

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kolber%C4%A3i_m%C3%B5is