Bertel Thorvaldsen

Bertel Thorvaldsen
Sünninimi Albert Bertel Thorvaldsen
Sündinud 19. november 1770
Kopenhaagen
Surnud 24. märts 1844
Kopenhaagen
Rahvus taanlane
Haridus Kopenhaageni Kuninglik Kunstiakadeemia
Tegevusala skulptuur
Kunstivool uusklassitsism

Berthel Thorvaldsen (19. november 1770 Kopenhaagen – 24. märts 1844 Kopenhaagen) oli taani kunstnik ja skulptor. Erialakirjanduses on teda mõnikord kutsutud ka Albertiks.

Pärast Antonio Canova surma sai temast üks olulisemaid uusklassitsismi esindajaid ja temas nähti Canova järglast.[1]

6. septembril 1848 avati Kopenhaagenis Thorvaldseni muuseum, kus asub ka suurem osa selle kunstniku teostest.[2]

Tema tuntumate teoste hulgas on näiteks "Iason kuldvillakuga", mis asub Thorvaldseni muuseumis, Pius VII hauamonument Vatikanis ja Mikołaj Koperniku kuju Varssavis.

Elulugu

Berthel Thorvaldsen sündis Kopenhaagenis üsna vaestes oludes: ta isa Gotskalk Thorvaldsen oli Islandilt pärit emigrant, kes teenis elatist laevade kaunistamiseks mõeldud puuskulptuuride valmistamisega, kuid head toimetulekut takistas alkoholilembus. Thorvaldseni ema Karen Dagnes oli pärit talupojaperest Jüütimaalt. Kunstniku ristimisdokumendid jäid aga kadunuks, mille tõttu tekkis hiljem segadusi tema nime ja sünniaastaga. Esimesel elupoolel oli Thorvaldsenil tihti nõrk tervis ja teda vaevasid masendushood.[3]

Thorvaldseni varasest haridusest ei ole eriti palju teada. Arvatakse, et teda võidi õpetada kodus ja klassikalist baasharidust ei pruukinud tal ollagi. Aga juba 11-aastaselt võeti ta vastu Kopenhaageni Kuninglikku Kunstiakadeemiasse, kus õppides pälvis ta mitu auhinda, neist esimese 1787. aastal ja hinnatuima – kuldmedali – 1793. aastal. Kooli kõrvalt käis Thorvaldsen isal tema töö juures abiks. Kunstiakadeemias õppis ta ka kunstnik Nicolai Abraham Abildgaardi käe all. 1793. aastal anti Thorvaldsenile koos kuldmedaliga ka kolmeaastane stipendium reljeefi "Peetrus ja Johannes ravimas lombakat meest" eest. Stipendiumi toel läks ta õppima Itaaliasse Roomasse ja jäi sinna 40 aastaks elama.

Itaaliasse saabumise päeva, 8. märtsi 1797 pidas Thorvaldsen oma "Rooma sünnipäevaks".[4] Kuigi ta tegi antiikkunstist inspireeritud skulptuure, ei käinud Thorvaldsen kunagi Kreekas. Samas andsid Itaalias asuvad koopiad talle võimaluse antiikkunstile lähemal olla ja sellest õppida. Olulist rollikunstniku arengus mängis arheoloog Georg Zoëga, kellega Thorvaldsen peagi sõbrunes ning kellest sai Thorvaldseni mentor.[5]

1804. aastal sai Bertel Thorvaldsen Firenze akadeemias professoriks. Roomas tegutses ta suures ateljees, kus temaga koos töötas umbes 40 töölist ja kunstnikku. Tema töökoda oli ühtlasi Itaalia kunstikogukonna kohtumispaik. Skulptor naasis Taani alles 1838. aastal, kus ta nimetati rahvuskangelaseks.

Kuigi Thorvaldsen ei abiellunud, oli tal Anna Maria Uhdeniga kaks last. 1806. aastal sündis neil poeg Carlo Alberto, kes suri 1811. aastal.1813. aastal sündis neil tütar Elisa.[2]

Thorvaldsen suri 24. märtsil 1844 Taani Kuninglikus Teatris südamepuudulikkusse.[5]

Looming

Bertel Thorvaldsen, "Iason kuldvillakuga", 1803

Bertel Thorvaldsen on eelkõige tuntud uusklassitsistliku skulptorina, kuid ta tegi ka reljeefe ja joonistusi. Tema teoste teemad pärinesid enamasti antiikmütoloogiast ning tihti on need üleelusuurused. Võrreldes Canovaga on Thorvaldseni skulptuurid loogilised ja selged, kuid neil puudub Canovale omane emotsionaalsus ja õrnus. Thorvaldsen valmistas ka hauamonumente – näiteks paavst Pius VII oma –, memoriaale ja muid mälestusehitisi.

Rooma aastate alguses lõi ta skulptuuri "Iason kuldvillakuga", millest sai tema kuulsus alguse. Kui ta enne seda lihtsalt kopeeris antiikskulptuure, siis sellest kujust sai alguse tema nii-öelda klassikaline periood, mis kestis 1819. aastani.

Üldiselt on Thorvaldseni skulptuuridele omane kontuuri puhtus ja rõhutamine, skulptuuride teatav reljeefsus ja eestvaate väljatoomine.[4]

"Iason kuldvillakuga" (1803)

"Iason kuldvillakuga" oli esimene Thorvaldseni teos, mis saavutas üleüldise tuntuse. Skulptuur on valmistatud Carrara marmorist, 242 cm kõrgune ning asub praegu Thorvaldseni muuseumis. Teose idee tekkis kunstnikul juba 1801. aastal, kuid lõplikult valmis see alles 1828. aastal. Teoses on kujutatud Iasonit, Antiik-Kreeka mütoloogilist kangelast ja argonautide juhti, kes käis kuldvillakut otsimas, et aidata oma isal kuningriik tagasi saada. Thorvaldsen on tabanud hetke pärast suurt lahingut ning kujust hõngub nii sisemist kui ka välist rahu. Kunstnik sai inspiratsiooni Jakob Asmus Carstensilt ja Polykleitose "Doryphorosest".[4]

Skulptuur oli algselt mõeldud Kopenhaageni Kuningliku Kunstiakadeemia jaoks, et näidata Thorvaldseni edusamme Roomas, kuid Thomas Hope tellis endale selle marmorist versiooni.[3]

Bertel Thorvaldsen, "Ganymedes kotkaga", 1817

"Ganymedes kotkaga" (1817)

"Ganymedes kotkaga" pärineb Thorvaldseni klassikalisest perioodist, mõõtmetega 93,3 x 118,3 cm ja asub praegu[millal?] Thorvaldseni muuseumis. Ganymedes oli Trooja kuningapoeg, kes viidi Zeusi kotka poolt Olümposele jumalate karikatäitjaks, mis oli enne olnud Hebe amet. Thorvaldsen on rõhutanud kontrasti noore poisi sileda naha ning kotka terava noka ja karmi sulestiku vahel.[6] Ganymedesel on peas früügia müts.

"Kristus" (1821)

Kuju asub Kopenhaageni Jumalaema kirikus, kuigi oli algselt mõeldud Christiansborgi palee kirikusse. See on 345 cm kõrge ja kujutab hetke pärast Kristuse ülestõusmist, kui ta näitab end stigmadega rahvale. Selle skulptuuri koopiaid võib leida paljudest Taani külakirikutest.[6]

Pius VII hauamonument (1824–1825)

Hauamonument asub Püha Peetruse basiilikas Vatikanis ja on 295,3 cm kõrge. Pius VII oli Rooma paavst aastatel 1800–1823 ning skulptuuril ta justkui õnnistaks vaatajaid. Temast mõlemal pool olevad naisekujud sümboliseerivad jumalikku jõudu ja tarkust. Thorvaldsenilt telliti see kuju katoliku kiriku tarvis, vaatamata asjaolule, et kunstnik ise oli protestant.[6]

Tähtsus

Bertel Thorvaldsen tegutses ka kunstikogujana, ostes kokku pigem kaasaegset, kuid ka antiikkunsti ning tema kaasaegse kunsti kogu oli üks oma aja silmapaistvamatest. Ta oli oma loominguga hiljem eeskujuks paljudele skulptoritele, sealhulgas ka August Weizenbergile.[7] Kuigi skulptor oli omal ajal väga kuulus ja armastatud, ei hinnatud tema kunsti vahepealsetel aegadel ning uuesti hakati rääkima tema olulisusest alles 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval peetakse teda esimeseks Taani päritolu kunstnikuks, kes saavutas ülemaailmse kuulsuse ja kes mõjutas oma aja kunstikeskkonda.

Teosed

Viited

  1. ↑ "Bertel Thorvaldsen". Google Arts & Culture. Vaadatud 19.11.2018.
  2. 1 2 "Bertel Thorvaldsen". thorvaldsensmuseum.dk/en. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.11.2018. Vaadatud 15.11.2018.
  3. 1 2 Just Mathias Thiele, Mordaunt Roger Barnard (1865). The Life of Thorvaldsen. London: Chapman and Hall.
  4. 1 2 3 Lexikon der Kunst. Malerei, Architektur, Bildhauerkunst. Erlangen: Karl Müller verlag. 1994. Lk 321.
  5. 1 2 "Bertel Thorvaldsen – the Sculptor". domkirken.dk. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.11.2018. Vaadatud 21.11.2018.
  6. 1 2 3 "Explore the Collections". thorvaldsensmuseum.dk. Vaadatud 20.11.2018.[alaline kõdulink]
  7. ↑ Jaak Kangilaski (2010). Kunstikultuuri ajalugu Renessansist impressionismini. Tallinn: Kunst. Lk 191.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Bertel_Thorvaldsen