Tööstusspionaaž
Tööstusspionaaž ehk teaduslik-tehniline luure on riikliku luureasutuse või eraettevõtte luuretegevuse alaliik, mis on suunatud tehnoloogilise ja majandusalase teabe kogumisele. Kogutakse teavet, mis parandaks või lihtsustaks majandusotsuste tegemist või võimaldaks kokku hoida arendus- ja teadusuuringute kulusid. Õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete järgi on see tegevus võrreldav vargusega.
Teaduslik-tehniline luure ja tööstusspionaaž Nõukogude Liidus
NSV Liidus hakati tööstusspionaažiga aktiivselt tegelema juba 1920. aastail. Riigis oli sel ajal teadus pärast teadlaste ja inseneride tapmist madalseisus. Riigi tasemel hakati tööstusspionaažiga tegelema 1926. aastast. Kaks aastat varem oli Kõrgeima Rahvamajandusnõukogu (KMN) esimeheks määratud Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse ülem Feliks Dzeržinski. Ta andis välisluurele käsu korraldada teabe kogumine välisriikide teadusarenduste kohta[1]. KRMN-i sõjalis-tööstusvalitsus töötas nõukogude luureasutustele välja küsimustiku teemadest, mille vastu tundsid huvi nõukogude majandus ja tööstus.
Teaduslik-tehnilisse luuresse ja tööstusspionaaži olid kaasatud kõik Vene SFNV luure- ja kaubandusorganisatsioonid:
- Tšekaa/GPU/OGPU/NKVD/KGB välisosakond (välisluure),
- Punaarmee ja Nõukogude Armee Luurevalitsus (sõjaväeluure),
- Kominterni rahvusvaheliste suhete osakond (parteiluure),
- variorganisatsioonid: ARKOS – Suurbritannias, AMTORG – USA-s ja VOSTVAG – Saksamaal (NSV Liidu väliskaubandusorganisatsioonid).
Nõukogude luure tegevus oli eriti edukas riikides, kus oli palju "tööliste ja talupoegade riigile" kaasatundjaid: Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal.
Kuulsamad Nõukogude Liidu tööstusspionaažioperatsioonid
- GOELRO (kogu Venemaa elektrifitseerimine), mis teostati tänu 1923. aastal Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide firmadest AEG, Osram ja General Electric varastatud oskusteabele volframist hõõgniidiga hõõglampide valmistamiseks;
- Tuumapommi väljatöötamiseks vajalike tehniliste andmete hankimine Ameerika Ühendriikide Manhattani projektist (Klaus Fuchs) – teabekogumine, mis kiirendas ja kergendas vene füüsikul Igor Kurtšatovil Nõukogude Liidu tuumapommi ehitamist;
- Ameerika Ühendriikide Õhujõududele kuulunud ja Kaug-Idas hädamaandumise teinud strateegilise pommitaja B-29 kopeerimine ning tootmine NSV Liidus Tu-4 nime all
- Operatsioon Brunhilda – ülehelikiirusega lennuki Tupolev Tu-144 tootmine NSV Liidus, kasutades Suurbritannia BAE ja Prantsusmaa Aerospatiale'ist saadud Concorde'i uurimistulemusi;
- Ameerika Ühendriikide õhujõudude kõrgtehnoloogilise lendava hoiatus- ja kontrollisüsteemi AWACS tehnoloogia kopeerimine;
- Ameerika Ühendriikide õhujõudude strateegilise pommitaja B-1B Lancer kopeeritud andmete alusel Tupolev Tu-160 ja Boeing UC-14 andmete alusel transpordilennuki Antonov An-72 valmistamine.
NSV Liidu tööstusspionaaži keskus oli NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjatööstuskomisjon (STK). Teadus- ja tööstusasutused esitasid sellele komisjonile "tellimused" vajaliku teabe hankimiseks välismaalt. STK edastas need KGB, GRU või sotsialismimaade luureteenistustele. Luurega saadud materjalid edastas STK "tellijatele", kes neid juurutas uurimistöödes või tootmisprotsessides, saavutades majanduslikku ja ajalist kokkuhoidu. STK-d juhtis 1963. aastast Leonid Smirnov ja pärast tema erruminekut 1985. aastal Juri Masljukov.
Näited
Leedust saadeti 2002. aastal välja tööstusspionaažis süüdistatud Venemaa kodanik Andrei Kubatšov, kes oli kogunud lubamatute meetoditega teavet energeetikaettevõtete, sh erastamisele kuuluvate ettevõtete kohta. Kubatšovil oli pass Hollandi kodaniku Andreo Homeilovi nimele ja ta esitles ennast kord ühe, kord teise nime all. Leedu energeetikaettevõtted olid Venemaa ettevõtete, sh Jukose, Lukoili ja Gazpromi huviorbiidis.[2]
2010. aastal karistati Skandinaavia suurimat lennufirmat SAS aastatel 2002–2004 oma konkurendi, lennufirma Norwegiani kohta konfidentsiaalse teabe kogumise eest (lubamatul viisil Norwegiani kohta Amadeusi registreerimissüsteemi kaudu saadud teavet hankides ning ühelt reisifirma ametnikult Norwegiani ärisaladuste hankimine).[3][4]
Vaata ka
Viited
- ↑ Тайные информаторы Кремля-2. С них начиналась разведка By Владимир Сергеевич Антонов lk. 76
- ↑ Äripäev, 7. oktoober 2002
- ↑ SAS käis luurel ja sai trahvi, Äripäev, 22. märts 2010
- ↑ SAS peab infovarguse eest maksma 360 miljonit krooni, Äripäev, 10. oktoober 2010
Välislingid
- 46-aastane mees, kes levitas Ericssonist salajast kõrgtehnoloogiaalast teavet Venemaale, läheb spionaaži eest 8 aastaks vangi Postimees, 21. oktoober 2003
- Farewelli toimik, ingliskeelne kokkuvõte nõukogude tööstusspionaažist (досье «Фаэрвелл» («Деятельность советской агентуры по добыванию секретов НТИ»))
- Riigifirmat süüdistatakse spionaažis, Äripäev, 3. september 2009
- Renault' elektriauto
- Maailma suurimat sõjalennukite tootjat tabas küberrünnak Lockheed Martin, www.FORTE.ee, 31. mai 2011 (Lockheed Martin on maailma suurim aerokosmosetehnika tootja ja suurima müügimahuga USA kaitseministeeriumile relvastuse tarnija)
- Texas business owner, Alexander Fishenko accused of being Russian agent and selling $50MILLION in sensitive military technology, using his company Arc Electronics, www.dailymail.co.uk, 3 October 2012