Tööliskoda

Tööliskoda oli Eesti tööstustööliste kutseesindus.

Valimisõigus oli umbes 50 000 kodanikul, liikmemaksu ei olnud[1].

28. jaanuaril 1932 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule Töölistekoja seaduse eelnõu[2]. Töölistekoda pidi olema ka väikemaapidajate ja kalurite kutseesindus ja tema valijad pidid jagunema kuude liiki:

  • tööstuslikkudes käitiste töötavad töölised
  • kaubanduslikkudes käitistes töötavad töölised
  • majateenijad
  • väikemaapidajad
  • põllumajanduses töötavad töölised ja
  • kalurid[3].

Sotsialistide Riigikogu rühma esitatud Tööliskoja seaduse eelnõu järgi pidi kotta kuuluma 60 valitavat ja 10 koopteeritavat liiget[4].

Töölisvanemad ja ametiühingud asusid detsembris 1934 Tööliskoja asutamise suhtes eitavale seisukohale, kuna koda toovat töölistele uusi maksusid, kuid ei suudaks kaitsta tööliste huve[5].

25.–28. septembril 1936 valiti Tööliskoja liikmeteks:

29. ja 30. septembril ning 1. ja 2. oktoobril 1939 toimusid Tööliskoja II koosseisu valimised. Üles oli seatud 2 nimekirjas (üleriikliku töölisvanemate konverentsi toimkonna poolt soovitatud töölisvanemate ja kutseühingute tegelaste ühiste kandidaatide nimekiri) 56 kandidaati, mõlemas 30 kandidaati (3 nime esinesid mõlemas nimekirjas). Valimisõiguslike töölisvanemate ja valijameeste koguarv oli 549, valimistest võttis osa 520 valijat. 24 sedelit tunnistati kehtetuks. Saadud häälte järjekorras valiti Tööliskotta[6]:

  • Rudolf Jurtom, Port-Kunda töölisnõukogu esimees ja kaevanduste ühingu Kunda osakonna esimees
  • Herbert Schlossmann, Kiviõlis töölisnõukogu esimees ja kaevandustööliste ühingu Kiviõli osakonna sekretär
  • Alfred Helde, Tartus kammivabriku "Estico" töölisnõukogu esimees, Tartu Kammi- ja KunstsarvatööstuseÜhingu esimees
  • Johannes Kurvits, Tööliskoja esimees, Riigi Trükikoja töölisnõukogu esimees
  • Oskar Koplus, "Ilutrüki" töölisnõukogu esimees, Tööliskoja Tartu esinduse esimees
  • Voldemar Ado, Balti Puuvillavabriku töölisnõukogu sekretär
  • Felix Kauks, Tööliskoja abiesimees, Kohtla-Järve töölisnõukogu esimees
  • August Vettmann
  • August Petrov, omavalitsuse tööliste ja teenijate üldühingu esimees
  • Vladimir Ankrovitš, Narva linavabriku töölisnõukogu esimees, Tekstiiltööliste Ühingu Narva osakonna juhatuse liige
  • Voldemar Hansmann, Tallinna raudtee depoo töölisnõukogu esimees
  • Arnold Laane, Tartu metallitööliste ühingu kassahoidja, Tartu telefonivabriku töölisnõukogu esimees
  • Edgar Petree, "ilmarise" töölisnõukogu liige, Tallinna Metallitööliste Ametiühingu juhatuse liige
  • Paul Pihlak, Tallinna Nahatööliste Ametiühisuse juhatuse liige, "Globuse" töölisnõukogu liige
  • Arved Saul, raudtee 6. liini jaoskonna töölisnõukogu esimees, liinitööliste kutseühingu sekretär
  • Eduard Saar, Sindi tekstiilkäitise töölisnõukogu esimees, Eesti Tekstiiltööliste ühingu juhatuse liige
  • Gustav Metsvald, Tallinna linna gaasivabriku töölisnõukogu liige
  • Voldemar Kings, raudtee peatehase töölisnõukogu abiesimees, Eesti Raudtee Tööliste Ühisuse juhatuse liige
  • Erich Aun, Kohila paberivabriku töölisnõukogu esimees, Kohila Paberitööliste Ühingu juhatuse liige
  • Rudolf Leinat, "Eesti Lihaekspordi" Tallinna käitiste ühise töölisnõukogu esimees
  • Arnold Kaasik, Eesti MööbelseppadeKutseühingu juhatuse liige
  • Grigori Aarma, A/S "Kavest", toidu- ja maitseainetööliste kutseühing
  • Eduard Turk, Narva Kalevivabriku töölisnõukogu esimees
  • Jaan Puhkur, Tallinna linna ehitusosakonna töölisnõukogu esimees
  • Aleksander Raidma, Eesti Klaasipuhujate Ühingu esimees
  • Alfred Kivisalu, Tallinna Keila villaketramis- ja kudumisvabriku töölisnõukogu esimees
  • Nikolai Andresson, Pärnu Metallitööliste Ühingu revisjonikomisjoni liige, A/S Seileri tööline
  • Raimund Kimberg, Eesti Kunstsarve Tehaste Kerson ja Ko töölisnõukogu esimees
  • Erich Kadakas, A/S Toferi töölisnõukogu liige, Eesti Tekstiiltööliste Ühingu esimees
  • Karl Kongas, Narva linna ehitusosakonna valijamees

Tööliskoda suleti 2. juulil 1940 seoses "Nõukogude Liidu suhtes vaenuliku käitumisviisiga," näitena toodi keeldumine avaldada rõõmu Nõukogude-Eesti kaubandussuhete süvenemise üle. [7]

Viited

  1. ↑ Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5
  2. ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1932 nr. I
  3. ↑ Töölistekoja seaduse eelnõu
  4. ↑ Eilsest tänaseni. Rahvaleht, 2. august 1932, nr. 90, lk. 3.
  5. ↑ Eilsest tänaseni. Rahvaleht, 3. detsember 1934, nr. 142, lk. 2.
  6. ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:381340/328274/page/1
  7. ↑ Tööliskoda likvideeritakse. Postimees. 02.07.1940.

Kirjandus

  • H. K. Tööliskoja ulatus ja ülesanne. Uus Eesti, 7. detsember 1935, nr. 81, lk. 4.
  • Töölised said endile koja. Uus Eesti, 10. mai 1936, nr. 126, lk. 1.
  • Tööliskoja koosseis selgunud. Uus Eesti, 30. september 1936, nr. 265, lk. 3.
  • Tööliskoda avati pidulikult. Uus Eesti, 6. november 1936, nr. 301, lk. 3.
  • Tööliskoja esimeheks valiti Joh. Kurvits. Uus Eesti, 7. november 1936, nr. 302, lk. 3.
  • Tööliskoja senised juhtivad tegelased valiti kõik tagasi. Uus Eesti, 5. oktoober 1939, nr. 271, lk. 6.
  • Tööliskojale valiti uus juhatus. Uus Eesti, 6. november 1939, nr. 303, lk. 5.
  • https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/314
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liskoda