Johannes Raudmäe
Johannes Raudmäe VR II/3 (kuni 1936. aastani Johannes Eisenberg, 22. aprill 1891 Tagatõnu talu, Kuimetsa vald (Juuru kihelkond), Harjumaa – 29. detsember 1973 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Ta oli Vabadussõja alguses soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Partsi adjutant ja seejärel alates märtsist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni Soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Pärast Vabadussõda aastatel 1926–1928 oli ta Kaitseliidu Järvamaa maleva pealik ja 1928–1940 Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik. Teises maailmasõjas 1944. aasta veebruarist kuni septembrini 5. piirikaitserügemendi ülem.
Eesti Vabadussõjas
Ta oli Vabadussõja alguses detsembrist 1918 kuni veebruarini 1919 soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Partsi adjutant, alates veebruarist 1919 Soomusrongide divisjoni staabi adjutant ja märtsist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni Soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Osales lahingutegevuses Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel.
Eesti Vabariigis
Ta oli 1928. aasta maist kuni 1940. aasta juunini Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik.
21. septembril 1933 valiti ta Allveelaevastiku Sihtkapitali Viljandi toimkonna esimeheks.[1]
Teises maailmasõjas
Ta oli Teises maailmasõjas 1944. aasta veebruarist kuni Eesti vallutamiseni 5. piirikaitserügemendi ülem, kellena osales koos oma rügemendiga Peipsi ranna ja Emajõe põhjakalda kaitsmises.
26. oktoobril 1944 õnnestus tal viimase vabasse maailma jõudnud mootorpaadiga Juminda rannast Soome sõita ja sealt edasi Rootsi pääseda.
Tunnustus
- Vabadusristi II liigi 3. järk, 1925
- Kaitseliidu Valgeristi III klass, 1929
- Kotkaristi V klassi teenetemärk, 1931
- Kotkaristi III klassi teenetemärk, 1935
- Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk, 1940
Viited
- ↑ Siseriigist. Vaba Maa, 24. september 1933, nr. 224, lk. 6.
Kirjandus
- Mati Õun, Jaak Pihlak, "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased", 2. kogumik, Tallinn: Sentinel, 2002, lk 89–90.
- Jaak Pihlak, "Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi Muuseum, 2010, lk 137–139.
- "Ma pääsesin siiski: kolonelleitnant Johannes Raudmäe mälestusi." Koostaja Heino Tõnismägi. Tallinn: Hea Lugu, 2013.