Demetrios Thessaloníkist (kreeka keeles Δημήτριος της Θεσσαλονίκης, vene keeles Димитрий Солунский) ehk püha suurmärter Demetrios, ka Demetrios Mürrivoolaja (kreeka keeles Δημήτριος ο Μυροβλύτης, vene keeles Димитрий Мироточец), on kristlik pühak, keda loetakse suurmärtrite hulka. Surnud aastal 306. Õigeusu kirikus on tema mälestuspäev 26. oktoobril^[1], katoliku kirikus 9. aprillil^[2].
Püha Demetrios on Thessaloníki linna kaitsepühak. Thessaloníki Püha Demetriose kirikus (Hagios Demetrios) asub kirst tema säilmetega ning Thessaloníki on pühaku austamise keskus.

Alates 11. sajandist, Kiievi suurvürsti Izjaslavi ajast on ta Rjurikovitšite dünastia kaitsepühak. Eesnimi Dmitri (kirikuslaavi vorm Dimitri) on üks populaarsemaid eesnimesid Venemaal.

Eesti pühakodadest on pühale Demetriosele pühitsetud Ulaskova tsässon Setumaal.

Kristliku pärimuse järgi oli Demetrios Rooma prokonsuli poeg, kelle salaja kristlust järgivad vanemad lasid ristida ja kasvatasid üles kristlikke tõekspidamisi järgima. Täisealisena asus Demetrios teenistusse keiser Galeriuse sõjaväes. Pärast enese avalikku tunnistamist kristlaseks ning avalikku jutlustamist lasi keiser ta vanglasse heita ja odadega läbi pista. Thessaloníki kristlased korraldasid salaja tema matused. Üks Demetriose järgijaist võttis enda valdusse pühaku verega määrdunud rüü, millele on hiljem omistatud palju imetegusid.

Teise versiooni järgi oli Demetrios pärit Rooma ametniku perekonnast Sirmiumi linnas. Sellega seoses on arvatud, et ta maeti Sirmiumis ja viidi Thessaloníkisse hiljem, kui Thessaloníki omandas sõjalise tugipunktina suurema tähtsuse.

Esimene teade püha Demetriose austamisest pärineb ajast 150 aastat pärast tema surma, seetõttu on kaheldud ka tema ajaloolisuses. Siiski, Thessaloníki suurim, pühale Demetriosele pühitsetud kirik Hagios Demetrios pärineb aastaist 441–442, seega oli pühak 5. sajandil juba väga tuntud.

Mürrivoolaja nime sai pühak siis, kui pärimuse järgi 7. sajandil kahtles kohalik ülempiiskop Thessaloníki Johannes pühaku säilmete autentsuses, ent muutis meelt, kui neist hakkas nõrguma vedelat lõhnavat mürri^[3].

Vanimad, 7.–8. sajandist pärit kujutised pühast Demetriosest Thessaloníki Püha Demetriose kirikus kujutavad teda noore mehena Bütsantsi keiserliku ametniku rõivais (põlvini tuunika ja pahkluudeni ulatuv mantel paludamentum, millel näha tablion). Hiljem, võib-olla tänu temale omistatud imetegudele Thessaloníki piiramistel on ikonograafias juurdunud tava kujutada teda turvises, oda ja kilbiga sõdurina^[4].