Jürgen Ligi (Reformierakond) sõnul on opositsiooni tegevus sel nädalal riigikogus viinud selleni, et põhiseaduslikud institutsioonid enam ei toimi ning see on põhiseadusvastane.
“Ainuüksi paragrahv, mis ütleb, et riigikogu võtab vastu seaduseid ja otsuseid, ei toimi. Vastavalt ei saa tööle hakata ka valitsus ja riigikohus on varem selliste juhtumite kohta öelnud, et see on põhiseadusvastane. Praegu võib öelda, et ka riigikogu kodukord on põhiseadusvastane, sest see ei arvesta, et maniakid võivad tulle võimule, selles mõttes et satuvad võimule oma erakondades,” lausus ta.
Tanel Kiik ei nõustunud, et opositsiooni tegevus pole riigimehelik, vaid tema sõnul on see praeguses olukorras ainuvõimalik.
“Samamoodi ei ole riigimehelik pakkida kokku terve posu maksumuudatusi olukorras, kus enne valimisi neid ei lubatud. Opositsioon on sundseisus ja meil tuleb teha enda tööd ja takistada sotsiaalset katastroofi põhjustatavate muudatuste vastuvõtmine,” lausus ta.
Samuti opositsiooni kuuluv Priit Sibul (Isamaa) lisas, et enneolematut pole praeguses olukorras midagi, sest opositsioon töötab talle antud seaduste ja võimaluste piires. “Tavad kujunevad praktika käigus. Kui võtame lasterikka pere seaduse ellurakendamise, siis see kestis 10 kuud,” märkis ta.
Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et maksumuudatuste eelnõuga kiirustamises ei saa valitsust kindlasti süüdistada, sest seda menetleti kiiresti selleks, et riigikogus saaks ka opositsioon oma aja muudatusettepanekute tegemiseks. “Valitsus saatis eelnõud riigikokku, et opositsioonile oleks muudatusettepanekute tegemiseks 10 päeva, et võimaldada parlamendis debatti, kus oleks kaasatud ka opositsioon. Seda, et tegu on erakorralise käitumise või kummalise või sobimatuga, seda tegelikult ei ole,” nentis ta.
EKRE esimees Martin Helme sõnul ei saa pidada praegust parlamendi tööseisakut millegi uue alustamiseks, vaid pigem varasemate obstruktsioonide tagajärjeks.
“Tuletame meelde, mida tegi Reformierakond olles ise valitsuses, hakates korraldama obstruktsiooni eelnõule, mille tegid sotsiaaldemokraadid; kui oli ERJK eelnõu; mida tegi opositsioon, kui meil oli abielureferendumi eelnõu. Kui keegi kurdab, et mis saavad olema tagajärjed, siis need ongi juba tagajärjed. /…/ Meil on vaja kõigepealt vaja saavutada see, et te (koalitsioon – toim.) oleksite ka päriselt nõus läbi rääkima,” lausus Helme.
Igor Taro (Eesti 200) aga leidis, et praegune olukord on varasematega võrreldes siiski eriline ja ohtlik.
“Ma arvan, et põhisauseaduslik kriis on kohal ja tagajärjed on palju tõsisemad, kui need kolm erakonda, kes selle on käivitanud, suudavad hetkel aru saada. See on sisuliselt Pandora laegas, mis ei võimalda enam Eestis mitte kellelgi mitte kuidagi parlamentaarses formaadis otsuseid vastu võtta. Selle asja järelmeid paljud inimesed ei taju, see on väga tõsine asi. Seda on juriidiliselt praktiliselt võimatu lahendada. Kui me hakkaksime seda juriidiliselt lahendama, me jõuaksime diktatuuri ja seda meist keegi ei taha,” lausus ta.
Ka Sikkuti hinnangul erineb praegune obstruktsioon, kus ei ole võimalik ühtki eelnõu esitada, eelmistest, ning opositsioon on poliitilise vastutuse kohustuse pööranud pea peale ning seisanud ka valitsuse töö.
“See ongi seotud vastutusega, et kes lahendab olukorra. Kui varem on kõik erakonnad kasutanud obstruktsiooni konkreetse seadusemuudatuse takistamiseks ja vastuseks on koalitsioon leidnud kompromissi koha või võetakse vaheaegu või hääletatakse kuskil komisjonis korraga, on võimalik leida lahendus. Nüüd, kus ei takistata ühe eelnõu menetlust, vaid kogu riigikogu ja valitsuse tööd, siis need sajad eelnõud, ettepanekud ja arupärimised /…/ siis valitsus ei saa teha kompromissi, et lõpetame nende menetluse või tühistame. /… /Siin ei ole vastutus enam valitsusel, sest meil pole instrumenti, millega seda muuta. Sellega on opositsioon vastutuse endale võtnud,” lausus ta.
Helme sõnul on loomulik, et opositsioon soovibki valitsuse tööd takistada ja valitsuse kukkumist.
“Kuid ärge dramatiseerige üle – kaks-kaks kolm päeva pole saanud riigikogu üht päevakorrapunkti arutada, komisjonid töötavad, opositsioon töötab, eelnõusid, arupärimisi tehakse, riigikogu juhatus töötab, vanematekogu töötab – ärge seletage, et on kokku varisemas midagi. Teie olete need, kes pole selleks valmis olnud. Kolm korda oleme istunud koos vanematekogus. Ühtegi millimeetrit ei ole te valmis taganema. Sellepärast me selles laupkokkupõrkes olemegi,” ütles Helme.
Kiige sõnul on opositsioonierakonnad kohtumistel pakkunud mitmeid kompromissvariante, kuid koalitsioon pole olnud nõus nendes kokku leppima.
“Siin pole mingit tahet. Juriidilist lahendust ei ole, aga poliitiline lahendus on. Lahendus on seesama – istume laua taha maha, arutame, vaatame eelnõudele peale. Teil on arusaam, et teile on antud mandaat teha ükskõik mida,” ütles Kiik.
Ligi märkis, et asi pole praegu eelnõudes, vaid opositsioon on loonud ohtliku pretsedendi.
“See on pikaajalise mõjuga, sest ükski valitsus, kui sellega praegu leppida, ükski riigikogu ei loe. Ühedki valimised enam ei loe, sest vähemus võib lihtsalt peatada institutsioonide töö. See on väga uus olukord see ei ole ühe eelnõu pidurdamine. /…/ See on põhiseadusvastane olukord. Loodi pretsedent, mida võib alati kasutusele võtta, kui miski ei meeldi,” märkis ta.
Taro lisas, et sellist pretsedenti võib halbade kavatsustega ära kasutada ka ajal, kui on vaja pakilisi asju otsustada. “Näiteks neile ei meeldi parlamentaarne kord ja neil ei meeldi demokraatia ja Eestis ei saa näiteks sõjaseisukorda välja kuulutada, mis iganes väga pakilisi otsuseid on vaja teha,” ütles ta.
Sibula sõnul ei näe ta siiski, mida opositsioon teeb valesti, kui kasutab seaduses ette nähtud võimalusi. “Ma ei näe midagi, mida me täna valesti teeme või millised on need muud meetmed. Need on need võimalused, mida meil on võimalik kasutada vastavalt seadusele,” lausus ta.
Helme sõnul ei kavatse opositsioon nii kaua taganeda, kui koalitsioon ka mõne sisulise kompromissiga nõustub.
“Nad ei ole välja nuputanud, kuidas meie töötakistusest mööda minna ilma et nad meiega üldse peaksid midagi arutama. Ainuke, mis meie tahame, et teie teeksite mõne sisulise järeleandmise, mitte formaalse, mõne silmamoonduse, vaid sisulise: mõne eelnõu võtate tagasi, mõne eelnõu muudate. Seni, kuni kompromissivalmidust ei ole, seni kaua jätkub töötakistus, mis ei ole põhiseaduslik kriis, ei ole demokraatia kriis, “lausus Helme.