Realo rääkis, et nii suurte maksumuudatuste puhul nagu praegune valitsus plaanib teha, tuleb inimestele selgeks teha, mis sellega paremaks läheb.
“Praegu ainus argumentatsioon, mida oleme kuulnud, on see, et siis läheb eelarve tasakaalu. Aga Eesti inimene, kes vajab tihti isegi laenunõustaja abi selleks, et oma isikliku rahakotiga hakkama saada, tegelikult ei suuda mõista tihtipeale, mida siis see riigieelarve tähendab. Vähim, mis oleks pidanud olema, on mõjuanalüüs ja andma inimestele selge selgituse, miks sellist pingutust, miks selliseid muudatusi on vaja,” rääkis Realo.
Ettevõtjad ootavad aga, et valitsus ei kiirustaks. “Ettevõtjate vaates on kaks poolt. Ei ole võimalik kooskõlastada midagi, mis sulle saadetakse tutvumiseks kolm päeva ette. Ja teine asi, me ei väsi kordamast, palun ärge tehke muudatusi, mis jõustuvad poole aastaga. Aee tundub küll, et oh, mis siis on, pool aastat, aga äris pool aastat on nii, et see on nipsti läinud,” ütles ta.
Realo ütles, et poliitikud on ka varem lühikese jõustumisajaga otsuseid teinud, kuid nüüd on tempo tõusnud. “Kui vahel saad nädala, saad jõuludest uue aastani, siis nüüd kolm päeva ikkagi on sellise paketi juures ebanormaalne tempo,” rõhutas ta.
Realo kritiseeris ka plaanitud muudatuste sisu. “Me tahaksime, et saaksime vähemalt aru, mis juhtuma hakkab. Kui kuulata neid kokkuvõtteid, mis tegelikult tulid öösel vastu seadusepaketi riigikogusse viimist, siis need on vastuolulised. Seal on vastuolusid nii hotellide ja majutusasutuste käibemaksu osas, aga ka mujal. Kas see kõik tasub ennast ära ja kas see tegelikult on ikkagi eelarvet toetav?” rääkis ta.
Oluliste otsuste langetamisel peaksid poliitikud Realo sõnul kaasama asjasse puutuvaid osapooli, et saada otsuste jaoks vajalikku informatsiooni.
“Ma ütleks ikkagi, et sidusrühmade kaasamine oleks hea tava. Kui see puudutab ettevõtjaid, siis kaasata ettevõtjaid. Ja loomulikult on ettevõtjate seas ka erinevaid vaateid, aga sealt saab võib-olla kõik riskid kätte,” ütles ta.
“Ja teine pool – püüda seda ka menetleda selliselt, et vaatamata sellele, et meil on praegu koalitsioonil riigikogus väga suur enamus, siis ka need inimesed, kes koalitsiooni ei pääsenud, ka peavad oma valijate huve esindama ja saama aega sellel teema arutada,” lisas Realo.
Käibemaksu tõus ei tohi vaesemaid veel vaesemaks teha
Realo ütles, et rikkamad inimesed kannatavad käibemaksu tõusu ära, kuid kehvema sissetulekuga inimestele ei tohi liiga teha.
“Vaadates praegu, kuidas Eestis ennekõike eratarbimine on endiselt väga kõrge, siis kahtlemata sellise käibemaksu meie rikkam elanikkond ilmselt neelab alla. Aga küsimus on selles, et kõik need muudatused võivad meid ettearvamatult mõjutada just maapiirkondades, riigi äärealadel, kus pole väga kindel, et need inimesed nende muudatuste tõttu ei jää veel vaesemaks kui nad praegu on,” kommenteeris Realo.
Tema hinnangul oleks Eestis ruumi varamaksudeks. “Mitte võtta kõigilt ühtlaselt, vaid maksustada mingil määral rohkem selliseid varasid, mida sa otseselt ei kasuta oma igapäevaseks elutegevuseks, mis ei ole sinu elukoht. Eks inimestel on kogunenud aegade jooksul mitu elamispinda, rohkem autosid kui neil vaja läheb,” selgitas ta.
Realo hinnangul saab selles osas automaksu kehtestamine olema justkui lakmuspaber.
“Ma ka ennustasin, et see (automaksu kehtestamine – toim.) saab olema üks emotsionaalsemaid just seetõttu, et osade jaoks on auto suurus oluline, teiste jaoks on oluline, et ta üldse olemas on. Ehk jällegi, see saab olema hea lakmuspaber, kuidas me automaksu lahendame nii, et me ikkagi konkreetset eesmärki täidame selle maksuga, mitte lihtsalt raha kogumist.”
Tööandjatel on alampalga läbirääkimiste osas kahetised tunded
Sel nädalal algavad tööandjate ja ametiühingute läbirääkimised alampalga tõstmise üle. Realo ütles, et tööandjatel on selles küsimuses kahetised tunded.
“Ühest küljest, loomulikult, kes ei tahaks, et inimesed teeniksid rohkem raha. Ja teiseks, Eestis on väga vähe inimesi, kelle palk reaalselt ongi alampalk, neid on ehk kümme protsenti, kui niigi palju,” ütles ta.
Murelikuks teeb Realo sõnul aga see, et alampalga tõstmine tuleb otsustada ebakindlas majandusolukorras.
“Mis murelikuks teeb, on absoluutselt majanduskeskkonda jälgimata sellise otsuse langetamine. Mis loogika maailmas ütleb inimesele, et majanduslangus on olnud kaks kvartalit -4 protsenti ja me endiselt usume siiralt, et täiskäigul gaas põhja ja tõstame palku 20 protsendi kaupa,” kommenteeris tööandjate esindaja.
Ta kinnitas, et tööandjad näitavad samas üles head tahet ning alampalga tõstmise plaan saab ilmselt ka kirja pandud. “Aga peame olema realistid, et kui ettevõtjatel pole raha, pole nõudlust, ei saa toota, siis ei ole ka kuskilt seda palgatõusu tekitada,” lisas ta.