Oluline Venemaa–Ukraina sõjas kolmapäeval, 18. veebruaril kell 11.10:
– Genfis algas Venemaa-Ukraina-USA kõneluste teine päev;
– Venemaa ründas Genfi kõneluste ajal Ukrainat raketi ja 126 drooniga;
– ISW: Venemaa piirab Trumpi viha kartuses õhurünnakuid;
– Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest;
– Zelenski sõnul ei lubaks ukrainlased tal loovutada Donbassi Venemaale;
– Ukraina ja Venemaa pidasid Genfis USA vahendatud läbirääkimisi;
– Kiiev: üle 80 protsendi sõjalisest abist Ukrainale tuleb NATO kaudu;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 740 sõdurit.
Genfis algas Venemaa-Ukraina-USA kõneluste teine päev
Genfis algas kolmapäeval teine päev USA vahendatud kõnelustel Venemaa ja Ukraina vahel, mille eesmärk on lõpetada neli aastat kestnud sõda, teatas allikas Vene delegatsioonist.
“Kinnised kohtumised on alanud,” ütles anonüümseks jääda soovinud allikas ajakirjanikele.
Venemaa ründas Genfi kõneluste ajal Ukrainat raketi ja 126 drooniga
Enne Genfis toimuvate Kiievi ja Moskva ametnike läbirääkimiste teist päeva korraldasid Vene väed ööl vastu kolmapäeva Ukrainale õhurünnakuid, teatas Ukraina õhuvägi.
Ukraina õhuväe teatel lasid Vene väed rünnaku käigus välja ühe ballistilise raketi ja saatsid 126 ründedrooni. Riigi õhutõrjeüksused tulistasid neist alla 100.
ISW: Venemaa piirab Trumpi viha kartuses õhurünnakuid
Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud märgivad oma viimases ülevaates, et Venemaa on viimastel kuudel hoidunud oma täieliku ründevõimekuse kasutamisest. Kuigi rünnakud on endiselt ohvriterohked, näib Moskva piiravat nende ulatust, et mitte vihastada USA presidenti Donald Trumpi.
ISW toob välja, et viimastel kuudel on Venemaa korraldanud suuremaid kombineeritud rünnakuid vahetult enne või pärast olulisi läbirääkimisi – näiteks pärast Alaska tippkohtumist 2025. aasta augustis või pärast hiljutisi kõnelusi Abu Dhabis ja Genfis. Nende rünnakute maht on jäänud vahemikku 400–700 drooni ja raketti.
Seni suurim rünnak toimus 2025. aasta septembri alguses, kui Venemaa kasutas ühes rünnakulaines 810 drooni ja 13 raketti. ISW märgib, et kõik kahe- ja kolmepoolsete läbirääkimiste ajal toimunud rünnakud on jäänud sellest rekordist kaugele maha.
Samal ajal hoiatasid Ukraina ametnikud 2025. aasta suvel, et Venemaa kavatseb lähiajal rünnakute mahtu kasvatada, saates välja üle 1000 drooni ööpäevas.
“Venemaa võib rünnakute mahtu teadlikult piirata, et jätta mulje Kremli huvist sisuliste läbirääkimiste vastu ja vältida Trumpi pahameelt,” nendib ISW.
Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest
Ukraina kohalike võimude teatel hukkus Venemaa viimase ööpäeva rünnakutes vähemalt viis inimest ja veel 30 sai vigastada.
Õhujõudude andmetel laskis Venemaa öösel Ukraina suunas välja ballistilise raketi Iskander-M ja 126 drooni. Ukraina õhukaitse tulistas alla 100 drooni. Vähemalt üks rakett ja 23 drooni läbisid õhukaitsesüsteemi, tabades 14 asukohta. Allakukkunud rususid registreeriti kolmes kohas.
Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškini sõnul hukkus Mõkolajivka linnas Vene rünnaku tagajärjel kolm inimest ja kaks sai vigastada.
Zaporižžja oblasti kohaliku sõjalise administratsiooni andmetel hukkus üks inimene ja seitse sai vigastusi.
Dnipropetrovski oblasti Nikopoli rajoonis hukkus Vene rünnakus 54-aastane mees, teatas kuberner Oleksandr Hanža.
Sumõ oblasti sõjalise administratsiooni teatest selgub, et Vene droonirünnakus Sumõ linnale sai vigastada 11 inimest. Rünnati ka Bilopillja ja Bereza kogukondi, kus sai vigastada kolm meest (vanuses 39, 46 ja 52 aastat).
Hersoni oblastis ründasid Vene väed ööpäeva jooksul 30 asulat, vigastada sai kuus inimest.
Tšernihivi oblasti kuberner Vjatšeslav Tšausi sõnul sai Snovski kogukonnas droonirünnakus vigastada 63-aastane mees, kes toimetati haiglasse.
Zelenski sõnul ei lubaks ukrainlased tal loovutada Donbassi Venemaale
Ukraina rahvas ei toeta rahulepingut, mis näeb ette Ukraina üksuste ühepoolse väljaviimise osast Donbassist ja selle territooriumi üleandmise Venemaale, ütles president Volodõmõr Zelenski teisipäeval intervjuus portaalile Axios. Ta rõhutas, et selline leping lükatakse rahvahääletusel tagasi.
Intervjuu salvestati ajal, mil Ukraina ja Venemaa delegatsioon pidasid Genfis otsekõneluste kolmandat vooru.
Võtmeküsimus on endiselt kontroll Donbassi üle, millest umbes 10 protsenti on praegu Zelenski sõnul Ukraina käes.
Zelenski sõnul ütlesid USA erisaadik Steve Witkoff ja president Donald Trumpi väimees Jared Kushner talle, et nende arvates soovib Venemaa siiralt sõda lõpetada, ning kutsusid teda üles Ukraina delegatsiooni seisukohta vastavalt koordineerima.
“Zelenski tegi selgeks, et ta on palju pessimistlikum. Samuti soovitas ta Witkoffil ja Kushneril mitte proovida teda sundida edendama rahuvisiooni, mida tema enda rahvas tajuks läbikukkumisena,” märkis Axios.
Ukraina president nimetas ka ebaõiglaseks seda, et Trump kutsub avalikult üles järeleandmistele Kiievilt, mitte Venemaalt. Zelenski sõnul ei peitu püsiva rahu tee Vene režiimi juhile Vladimir Putinile “võidu andmises”.
“Loodan, et see on vaid tema (Trumpi) taktika, mitte otsus,” ütles Zelenski Axiosele.
Zelenski sõnul pakkusid Ühendriikide vahendajad välja variandi, mille kohaselt Ukraina väed lahkuksid praegu nende kontrolli all olevatelt Donbassi aladelt ja territooriumist saaks demilitariseeritud “vaba majandustsoon”. Washington ei ole aga võtnud seisukohta selle kohta, milline riik selle territooriumi üle suveräänsust teostaks.
President rõhutas, et iga leping tuleb esitada Ukraina rahvale referendumile. Kui see näeb ette Ukraina lahkumist Donbassist, loobudes seal elavate inimeste suveräänsusest ja kodakondsusest, lükatakse see tagasi.
“Emotsionaalselt ei andesta inimesed seda kunagi. Mitte kunagi. Nad ei andesta… mulle, nad ei andesta (Ühendriikidele)… See on osa meie riigist, kõik need kodanikud, lipp, maa,” ütles Zelenski.
Samal ajal pakkus president välja, et Donbassi praeguse rindejoone fikseerimine, nagu plaanitakse kahes teises piirkonnas, kus Venemaa kontrollib territooriumi, võiks avalikkuse toetust leida.
“Ma arvan, et kui me fikseerime dokumendis, et me jääme sinna, kus me kontaktjoonel oleme, siis ma arvan, et inimesed toetavad seda referendumil. See on minu arvamus,” ütles Zelenski.
Ukraina ja Venemaa pidasid Genfis USA vahendatud läbirääkimisi
Ukraina, Venemaa ja USA pidasid teisipäeval Genfis uue kolmepoolse rahukõneluste vooru. Washington avaldab survet jõuda kokkuleppeni enne suve.
Järgmine kohtumine on kavandatud kolmapäevale. Tegemist on kolmanda läbirääkimiste vooruga alates jaanuarist. Eelmised kohtumised lõppesid tulemusteta.
“Arutelud keskendusid praktilistele küsimustele ja võimalike lahenduste mehhanismidele,” sõnas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov. “Täname oma Ameerika partnereid konstruktiivse koostöö eest.”
Ukraina delegatsiooni juhtiv Umerov lisas, et esimese päeva tulemustest kantakse president Volodõmõr Zelenskile ette veel teisipäeval.
Zelenski on märkinud, et kõige tundlikumad teemad, sealhulgas territooriumid ja kontroll Zaporižžja tuumajaama üle, jäid pärast Araabia Ühendemiraatides toimunud kõnelusi lahenduseta.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et seekordne voor käsitleb laiemat teemaderingi kui varasem piiratud arutelu Abu Dhabis.
“Seekord kavatseme arutada laiemat küsimustevalikut, mis puudutab nii territooriume kui ka kõike muud meie nõudmistega seonduvat,” lausus Peskov.
Kolmepoolsed läbirääkimised avas ametlikult Šveitsi liidunõunik Ignazio Cassis, kes tervitas delegatsioone. Šveits võõrustab kohtumist oma traditsioonilises rollis neutraalse vahendajana.
Vaid mõned tunnid enne kõneluste algust – ja hoolimata sellest, et Kiiev oli osalemisega juba nõustunud – kutsus USA president Donald Trump Ukrainat avalikult “läbirääkimistelaua taha”.
“Meil on käimas suured kõnelused. Ukrainal on parem kiiresti läbirääkimiste laua taha tulla,” ütles Trump ajakirjanikele. “See on kõik, mis mul öelda on. Me tahame, et nad tuleksid.”
Peskov märkis ajakirjanikele, et ei oota esimeselt päevalt suuri edasiminekuid, lisades, et läbirääkimised jätkuvad kolmapäeval.
Kõnelused toimuvad pärast nädal aega kestnud Vene ametnike teravat kriitikat, kes on vihjatud, et Moskva eesmärke täidaks vaid Ukraina kapitulatsioon.
Kiiev: üle 80 protsendi sõjalisest abist Ukrainale tuleb NATO kaudu
Üle 80 protsendi kogu Ukrainale antavast sõjalisest toetusest koordineeritakse ja tarnitakse praegu NATO kaudu, ütles presidendikantselei ülema asetäitja Ihor Žovkva, edastas uudisteportaal Ukrinform.
“On kõnekas, et enam kui 80 protsenti kogu Ukrainale antavast sõjalisest abist koordineeritakse ja tarnitakse praegu NATO kaudu. On tähtis, et see näitaja jätkuvalt kasvaks,” ütles Žovkva kohtumisel NATO poliitiliste ja julgeolekupoliitiliste küsimuste abipeasekretäri Boris Rugega.
Ta rõhutas 12. veebruaril Brüsselis NATO peakorteris toimunud Ramsteini formaadis kohtumise tulemuslikkust.
Selle peamiste tulemuste hulgas olid teadaanded uutest panustest PURL-programmi, mis ületavad 500 miljonit dollarit, ning lubadused toetada Ukrainat sel aastal 38 miljardi dollariga.
Teisipäevasel kohtumisel arutati ka Ukraina energiaolukorda, Venemaa rünnakute tagajärgi energiataristule ja vajadust tugevdada õhukaitset.
Boris Ruge rõhutas omakorda, kui oluline on ühiselt tõrjuda Venemaa võimalikke katseid intensiivistada rünnakuid Ukraina energiasektorile.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 740 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 256 080 (võrdlus eelmise päevaga +740);
– tankid 11 681 (+3);
– jalaväe lahingumasinad 24 051 (+6);
– suurtükisüsteemid 37 363 (+40);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1648 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 1302 (+0);
– lennukid 435 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 137 924 (+1851);
– tiibraketid 4314 (+26);
– laevad/kaatrid 29 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 78 919 (+194);
– eritehnika 4072 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.