Müncheni julgeolekukonverents kandis see aasta pealkirja hävitamisel. Korraldajad hoiatasid eelsõnas, et teise maailmasõja järgne USA juhitud maailmakord on lagunemas. Meenutades eelmisel aastal USA asepresident JD Vance’i suust kõlanud teravat Euroopa kriitikat hoidsid eurooplased enne välisminister Marco Rubio lavale astumist hinge kinni.
“Ajastul, mil pealkirjad kuulutavad Atlandi-ülese liidu lõppu, ütlen seda nii, et kõigile on selge: see ei ole meie eesmärk ega soov. Sest meie, ameeriklaste, jaoks võib kodu olla läänepoolkera, aga me jääme alati Euroopa lapseks,” lausus Rubio.
“Me nägime seda nägu, et Ameerika tahab meiega koos töötada. See oli ma arvan kõige olulisem sõnumi, mida kõik ootasid,” lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
Kallase hinnangul oli Rubio kõne kohati paradoksaalne, arvestades, et USA rahvusliku julgeolekustrateegia dokument ütleb, et Euroopa peab oma probleemidega ise toime tulema.
“Tegelikult see julgeoleku- ja kaitsestrateegia, millega USA välja tuli, on ju ikkagi seal, kus öeldakse kõiki neid asju Euroopa kohta, mis me oleme ka lugenud. See ei ole ju kuhugi kadunud. See on see dokument, milllest Ameerika lähtub. Aga võtame selle positiivse, et Ameerika ja Euroopa on tugevalt seotud, on olnud minevikus, on ka tulevikus ja selge on see, et Ameerikal on siiski tahe meiega koos töötada,” ütles Kallas.
Rubio toon võis olla kohati lausa Euroopat ülistav, kuid kõne sisu oli paljuski sama, mis möödunud aastal. Venemaa ohtu Rubio ei maininud.
“Üks asi, mis jäi segaseks Rubio käsitluses: kas Venemaa on siis selles Euroopas sees või väljas? See on ju see tegelik küsimus, mis meid kõiki Euroopas ju ärritab. Me näeme, et Trump tahab pigem panna survet Ukrainale ja kuidagi saab paremini läbi meile ohtliku agressori Venemaaga,” lausus Eesti välisminister Margus Tsahkna.
Küsimusele vastates Rubio siiski selgitas, et ega ka Washington ei ole veendunud, et Venemaa sõja lõppu soovib, kuid USA keskendub läbirääkimistele.
“Ma arvan, et keegi siin toas ei oleks vastu selle sõja lõpetamisele läbirääkimistega seniks kuni tingimused on õiglased ja sellised, millest kinnipeetakse. See on meie eesmärk. Me jätkame selle poole püüdlemist samal ajal, kui toimub ka kõik muu, nagu sanktsioonid,” sõnas Rubio.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas, et tema kardab, et venelased vaid venitavad. Eriti kuna nad vahetasid läbirääkimiste juhti.
“Me loodame ameeriklastele, et me jätkame ja nad ei anna Venemaale võimalust venitada või öelda, et alustame uuesti algusest, sest meil on uued läbirääkijad,” lausus Zelenski.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron rääkis taas oma soovist Euroopa Venemaaga läbirääkimiste laua taha tuua.
“Isegi kui me jõuame rahuleppeni Ukrainas, siis me peame ikkagi toime tulema agressiivse Venemaaga, kellel on ülekuumenenud kaitsetööstus ja suureks paisunud armee. Me peame defineerima koos elamise reeglid, mis piiravad eskalatsiooni ohtu. Need peavad olema selgemad kui praegu tehtud töö vägede lahutamiseks pärast tulevast vaherahu. Eurooplastena alustame me defineerides oma enda julgeolekuhuvid,” ütles Macron.
“Lepime kokku, millest me tahame Venemaaga rääkida. Tõepoolest praegu me näeme rahuläbirääkimisi, mis on puhtalt suunatud sinna, mida Ukraina annab ära, mida Ukraina võiks veel lubada, aga see ignoreerib sõja algpõhjust, mis on see, et Venemaa lihtsalt läks oma naabrile ilma igasuguse põhjuseta kallale. Kuidas me saame teha nii, et ta seda uuesti ei teeks? Ehk siis meil on vaja selgeid lubadusi Venemaa poolt,” lausus Kallas.
Kallas on ka valmis Venemaaga vajadusel tingimusi arutama.
“Mina olen valmis seda tegema, siis kui see mandaat on olemas, millest me räägime, aga minu arust oluline on hetkel see, et Venemaa ei soovi. Nad ei soovi tegelikult seda sõda lõpetada. Kui nad on nende läbirääkimiste laua taga justkui soovides, et ameerika toob neile diplomaatilselt selle, mida nad ei ole saavutanud sõjaliselt 11 sõja-aasta jooksul, siis mida Euroopal on sinna juurde pakkuda?” ütles Kallas.
“Selles mõttes on Macronil igati õigus, et me peame sõnastama ikkagi oma tingimused ja need tingimused peavad olema osa sellest protsessist. Aga läbirääkimiste osas on minu arvamus see, et me tagame Ukraina seljataguse ja me oleme selles protsessis, sest praegu tegelikult on Euroopa rahastuse ja kõige muuga kõige olulisem tegija selle laua taga. Seda ka ukrainlased on ise öelnud, seda ka ameeriklased tajuvad. Kui on vaja Euroopa poolt läbirääkida, siis meil on selleks Euroopa Komisjon olemas. Meil on Ursula von der Leyen, meil on Kaja Kallas, meil on Antonio Costa. See on nende roll. Või kui keegi liikmesriik tahab midagi juurde pakkuda, siis võib arutada, aga eriesindaja määramist või midagi sellist Eesti positsioonina ei toeta,” sõnas Eesti peaminister Kristen Michal, lisades, et üldiselt jagavad ka teised Euroopa Liidu riigid seda arvamust.
Müncheni konverentsi arvukates kõnedes ja suletud uste taga toimunud vestlustes arutati ka, kuidas Euroopa jõudu maailmalaval kehtestada.
“Me oleme aru saanud, et suurvõimude ajastul ei ole meie vabadus garanteeritud. See on ohus. Selle vabaduse hoidmiseks on vaja tugevust ja tahtejõudu,” ütles Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.
Põhiliselt jäi kõlama sõnum, et omavahelised erimeelused tuleb lahendada, sest kui killustatud Euroopa kaitse ühendamisel ei näe valijad edu ja kasu kaob poliitline toetus, et tihti kulukad, kuid vajalikud otsused ära teha. Müncheni tänavatel oli seda võitlust meelsuse üle näha. Väljas olid nii Ukraina toetajad kui ka inimesed, kes usuvad veel sõprusesse Venemaaga.