1999. aasta 17. märtsil asutatud ja 9. aprillil notariaalselt kinnitatud vabatahtlike nõmmelaste ühendus – Nõmme Tee Selts – on pühendunud Nõmme keskkonna ja elulaadi kaitsmisele.Seltsi sündi kiirendas Vana-Mustamäe tänava elanike hirm, et otse Mustamäe kaldale ehitatakse autotee. Inimesed tulid sõna otseses mõttes tänavale, kogusid vastuallkirju, protestides toonase Nõmme linnaosa valitsuse demagoogiliste juttude vastu niinimetatud rahvakoosolekul. See oli 1998. aasta suvel-sügisel. Aasta lõpul tuli kokku Nõmme Algatusrühm – Nõmme Tee Seltsi eelkäija.

Seltsi astusid need nõmmelased, kes valutasid südant Nõmmele iseloomuliku männimetsa hävimise ja Nõmme arhitektuuri ja elukeskkonna muutmise pärast. Seltsi kuulub tehnikateadlasi, õppejõude, insenere, ajakirjanikke, ajaloolasi, kunstnikke, loodusteadlasi, keemikuid.

Selts alustas teravast olukorrast hoolimata mitte vastandudes, vaid autotee ehitamise kohta infot kogudes, püüdes linnavõimudele abiks olla ja selgitada, et tee ehitamine ei hajuta liiklust, vaid tekitab hoopis pöördumatu looduskahjustuse kaunil nõmmemaastikul ning ummiku Vääna tänava ja Pärnu maantee ristmikul. Avastasime, et juba koostati meelevaldseid tee-ehitust õigustavaid planeeringuid. Nõmme Tee Seltsi suhtes olid ametnikud ja planeerijad vaenulikud, kuigi selts tegutses vaid Nõmme looduse hoidmise nimel. Vaenu oli valus kogeda. Männimetsa kaitsmine näis lootusetu. Konsulteerides asjatundjatega, tulime mõttele algatada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomine. Selle mõttega tuli kaasa ka Nõmme halduskogu. Maastikukaitseala projekteerimiseks eraldas Ida- ja Kesk-Euroopa Keskkonnakeskus REC sihtotstarbeliselt 1000 eurot. Oli 1999. aasta lõpp. Järgmisel aastal keskendus selts maastikukaitseala piiride määramisele, kaitse-eeskirjade koostamisele, maaomanikega läbirääkimistele ja küsitlusele, et selgitada välja nõmmelaste seisukoht. Projekti korrigeeriti ja aasta lõpul andis selts Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamise alusdokumendid Nõmme linnaosa valitsusele, sealt edasi algas ligi neli aastat kestnud maastikukaitseala moodustamise riiklik protseduur. Valitsuse 2004. aasta 30. aprilli määrusega kehtestati Nõmme ja Mustamäe metsas kaitsekord ja piirid.

Pole kahtlust, et Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamine on Nõmme Tee Seltsi kaalukaim töö ja ühtlasi ka esimene kodanikuühenduste võit ametkondade elu- ja looduskeskkonda kahjustavate kavatsuste üle Eestis.

Erinevad keskkonnateemad

Nõmme Tee Selts on Eesti kõige asjatundlikuma keskkonnaprobleemidele pühendunud ühenduse EKO asutajaliige, osalenud üleriigilistel keskkonnaaruteludel, seaduste ettevalmistamisel ja vahetult keskkonnakaitses, näiteks puhastanud Läänemaa rannaniite. Nõmme Tee Seltsi ettepanekul võeti kaitse alla suur osa Nõmme rohealasid: Sanatooriumi park, Männiku metsapark, Oravamäe park, Õie park jmt. Seltsi kauane mure on saada Harku mets, Tallinna metsaliigiliselt erakordselt mitmekesine puhkeala, kaitse alla, mitte planeerida sinna autoteed.

Seltsi tegevus on ulatunud Nõmmelt kaugemalegi, avalikustades probleeme Pandivere kaitsealal, Lahemaa rahvuspargis, Pirita jõe ürgorus. Ka Tallinna linnavalitsuse taotlus saagida maha Firenze hartaga kaitstud Kaarli puiestee pärnad ei teostunud suuresti tänu seltsi tegevusele. Võitluses Sakala keskuse eest osutusime koos 10 000 tallinlasega kaotajaks. Selts on olnud ka Mustamäe kaldaaluste allikate, eriti Rõõmuallika ning Pääsküla jõe kalda kaitsel. Palju on uuritud ja vaieldud Nõmme ehitusmääruse ja uue Nõmme üldplaneeringu (ÜP) koostajatega. Nõmme ÜP koostamist alustati 2002. aastal, kuid see pole ikka veel kehtestatud, mitut seltsi ettepanekut pole Tallinna linnaplaneerimise amet arvesse võtnud ja üldplaneering on niinimetatud vaidluste voorus. Ilmselgelt on üldplaneeringu, aga ka planeeringute vastu üldiselt, lai ja tihti kallutatud huvi.

Pärandiaastal 2013 paigaldas Nõmme Tee Selts Kitsarööpa teele ajaloomälestist, Peeter Suure merekindlust tutvustavad teabetahvlid. Vanale Vääna raudteetammile rajatud kergliiklustee sai tabava ja ajaloole viitava Kitsarööpa tee nime seltsi ettepanekul.

2015. aasta suvel tabas seltsi ja küllap paljusid nõmmelasi õudne avastus. Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluva Glehni palmimaja remont pidi toimuma maastikukujundustööna, säilitades ajaloolise ehitusmaterjali ning riikliku mälestise algse välimuse. Paraku lammutati Nikolai von Glehni rajatud iseloomulik müüritis ja veeti ära selle materjalid. Muinsuskaitse sekkus, kuid siiani pole mälestise rikutud osa taastatud.

Seltsi on väga tõsiselt pahandanud kettagolfi mängimine Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala männikus. Kettagolf kahjustab männimetsa ja seepärast pöördus selts linnaosavalitsuse, Tallinna keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi poole, et viia mängukoht alale, kus see loodust ei kahjusta.

Tähistamaks Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tegi selts Nõmme linnaosa valitsusele ettepaneku istutada Hiiu jaama juurde 100 tamme park. Põhimõttel «mahasaetud puu asemele uus» ostsid linnaosavalitsus ja Tallinna keskkonnaamet tammed. Maastikuarhitekt kujundas tammede istutusala.

98 tamme istutati 2016. aasta kevadel. Aasta hiljem pandi mulda 99. tamm, Eesti juubeliaastal 100. tamm ja 24. veebruaril pidasime Hiiu 100 tamme pargis rahvaliku juubelipeo. Pargi nime on omaks võtnud kohalik rahvas ja juba kolm Nõmme linnaosavanemat, sest see on lihtne ja täpne. Arv 100 jääb alatiseks rõhutama sündmust, mille puhul park rajati. Paraku ei ole Tallinna nimekomisjon nime ligi kolme aasta jooksul kinnitanud. Hiiu 100 tamme parki püstitasime ka monumendi «EESTI VABARIIK 100». Monument on paljude nõmmelaste raha eest rajatud, seega päriselt meie oma.