Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingu järgi pidanuks juba septembriks kliimaministeerium välja kuulutama vähempakkumise, et rajada maismaale tuuleparke mahus kuni kaks teravatt-tundi aastas.
Vähempakkumist pole aga seni veel välja kuulutatud. Eesti 200 juht Kristina Kallas rääkis oktoobris, kuidas riik võiks enne saada valmis hoopis meetme, kuidas käendustega soodustada igasuguste suuremahuliste investeeringute, sealhulgas ka energeetikainvesteeringute loomist Eestisse. Sellised investeeringud võivad olla näiteks vesisalvesti, tuumajaam, meretuulepark või mahukad tööstusinvesteeringud nagu andmekeskused või puidu väärindamine.
Kui maismaatuule vähempakkumise tähtaeg oli koalitsioonilepingu järgi eelmise aasta septembris, siis Euroopa puhta tööstuse leppega seotud suuremahulise salvestuse ja meretuule finantsmeetme lootis valitsus kevadel allkirjastatud koalitsioonilepingus valmis saada selle aasta märtsiks ehk esimeseks kvartaliks.
Energeetikaminister Andres Sutt (Reformierakond) rääkis, et suurprojektide käendusmeetme välja töötamine on osutunud siiski keerulisemaks, kui alguses arvatud ning lähikuudel see veel valmis ei saa.
“Küsimus on ennekõike selles, kuidas on võimalik saada klappima tootluse ootused ning riski jagamine riigi ja erainvestorite vahel. See on tavapärane, et sellised arutelud ongi keerulised, eriti kui töötada välja toodet, mis erineb standardturu tingimustest,” ütles Sutt ERR-ile.
Sutt ütles, et kui käendusmeede ühel hetkel valmis saab, siis riigikogu heakskiitu see ei pruugi tingimata vajadagi.
Sutt lisas, et tegelikult ei ole ka suurprojektid nii kaugel, et neid saaks lähiaastatel käendusmeetmega toetada.
“Mina kahtlen, kas 2026. aasta jooksul läheb seda käendusmeedet päriselt vaja. Ma ei ole isegi kindel, kas 2027. aastaks jõuab mõni projekt sellisesse valmidusse, et sellega on võimalik riigiabi loa taotlemise vormis edasi liikuda. Pigem on see käendusmeede samalaadne tuumaenergia ja ohutuse seadusega: me loome raamistiku ja võimaluse. See, kuidas ja millal selle raamistiku sees konkreetsed investeeringud juhtuvad, sõltub juba nii investorite olemasolust, pankadest, kui ka riigi valmisolekust neid riske jagada ja maandada,” sõnas Sutt.
Sutt ütles, et sisuliselt ei ole see käendusmeede kuidagi seotud maatuuleparkide toetamisega ning maatuule vähempakkumise võiks välja kuulutada nii kiiresti kui võimalik, eeldusel, et koalitsioonipartner Eesti 200 sellega nõus on.
“Vähempakkumise sisus ei ole mitte ühtegi erimeelsust, vähempakkumise dokumentatsioon on kõik valmis ja ootab otsust,” lausus ta.
Reinaas: maatuule vähempakkumise saab varsti heaks kiita
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas (Eesti 200) ütles ERR-ile, et ka nende poolest saab maatuule vähempakkumise varsti heaks kiita. Asjaolu, et suuremahuliste investeeringute käendamise meede veel valmimas ei ole, enam tema sõnul takistus ei ole.
“Kuigi need on loogiliselt seotud, siis ilmselt tuleb see maatuuleparkide pakkumine enne välja kuulutada, kui käenduse meede lõplikult valmis saab,” rääkis Reinaas neljapäeval.
Reinaas ütles, et temale teadaolevalt vähempakkumise ettevalmistamine veel siiski valmis ei ole ning on veel saamas viimast lihvi.
“Seda disainitakse eelkõige selle poole pealt, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid kasu sellest, kui nende territooriumile tuleb maatuulepark. Seda sätitakse veel paika. Edasi on aga mindud ka salvestusvõimsuse ja suure veesalvesti küsimusega, nii et, ma arvan, et üsna pea on oodata selle vähempakkumise välja kuulutamist valitsuses,” lisas ta Reinaas.
Reinaas sõnas, et maismaatuule vähempakkumisele piduri panemine oli õige samm, sest niiviisi saigi tegeleda just suuremahuliste investeeringute käendusmeetme välja töötamisega.
Tuuleparkide rajamine on endiselt väga aeglane
Isegi kui valitsus maatuule vähempakkumise ka lõpuks välja kuulutab, jääb õhku küsimus, kas ja millal need tuulepargid ka päriselt valmis saaks. Sel aastal ühtegi tuuleparki ei valmi ning ka viimasel paaril aastal ei ole ükski tuulepark ehitusloani jõudnud.
“Eestis on Baltikumis kõige pikema ajaga planeerimisprotsess. Kui me seda planeerimisprotsessi ei kiirenda, kui me neid probleeme ära ei lahenda, siis ei ole loota, et ka see finantsinstrumendi küsimuse lahendamine toob tulemused. Me oleme ennast kinni planeerinud, meil ei ole mitu aastat ühtegi uut tuuleparki ehitusluba saanud,” rääkis tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.
Talv rääkis, et Eestis on tuuleparkide rajamisel jõutud planeeringu algatamisest ehitusloani 11 aastaga, Lätis ja Leedus on sama protsess läbitud aga kahe-kolme aastaga.
“Mulle tundub, et Eestis on tuuleparkide rajamisel kõikvõimalikud reeglid ära rakendatud. Ühest küljest on see õige, need peavad olema loodusele ja inimestele ohutud, aga me oleme läinud sellega väga kaugele. Lätis ja Leedus on see niipalju lihtsam, et on antud kohalikule omavalitsusele õigus see protsess kiiresti läbi viia. Neid mõjusid hinnatakse alati, aga see menetlemisprotsess on selle võrra lühemaks tehtud,” rääkis ta.
Senise kava kohaselt kuulutatakse maismaatuule vähempakkumine välja ühe teravatt-tunni tuuleenergia mahule, mida on aktiivse pakkumise korral võimalik suurendada kuni kahe teravatt-tunnini. Tootmisega tuleks alustada hiljemalt 31. detsembril 2029. Toetuse periood on 12 aastat alates käivitamisest ning toetuse ülemmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta.