Gotlandi saarel on Eestiga ajalooliselt tugev side. Aastatuhandeid on vastastikku reisitud, äri aetud ja sõdu peetud, Saksa ristirüütlidki kasutasid Gotlandi hüppelauana muinaseestlaste allutamiseks. Eestlasi on saarel peatunud ja sinna jäänud – praegu elab kohapeal 200 eestlast, kuid Eesti juured võivad olla ligi 6000 saare elanikul.
Gotlandi muuseumi pedagoogi Jeremy Hardy sõnul võisid esimesed kokkupuuted Baltikumi ja Gotlandi vahel tekkida juba kiviajal, kuid kindlamaid tõendeid selle kohta leiab 3000 aasta tagusest ajast.
«Räägime väljakaevamistest kohas nimega Gothemhammar, mida peetakse rauaaja kindluseks, aga leidsime sealt ka asju juba varasemast pronksiajast. Ja arvame, et näiteks laevad Eestist võisid tulla Gotlandile 3000 aastat tagasi,» räägib Hardy.
Eesti hansalinnade ja Hansa Liitu kuulunud rikka Visby vahel on olnud ajaloos tugevad kaubandussidemed, kuid peamiselt jääb Eesti jalajälg Teise maailmasõja aega, kui 1944. aastal põgenes türanliku Nõukogude võimu eest paatidega Rootsi tuhandeid eestlasi.
