Eesti välisluureamet (VLA) avaldas oma iga-aastase aruande, milles hinnatakse riigi välisjulgeolekuohtusid.

Aastaaruande kohaselt ei plaani Venemaa sel aastal sõjalist rünnakut Eesti ega teiste NATO riikide vastu. Küll aga suurendab Venemaa oma relvajõude, taastab strateegilise laskemoona varusid ja moodustab suuri drooniüksusi.

Eesti riigimeedia ERR tõi välja luureteenistuse aruande olulisemad punktid. Mõned väited puudutavad Venemaa naaberriike, sealhulgas Soomet.

Raportist selgub, et Venemaa retoorika kirjeldab Läänemere piirkonda nüüd kui „Balti-Skandinaavia makroregiooni”.

Luureteenistuse andmetel kasutab Venemaa seda nimetust oma püüdluste varjamiseks piirkonna riikide mõjutamiseks ning sidemete taastamiseks piirkonna teadlaste ja otsustajatega. See kehtib ka Soome kohta.

Venemaa sõjaväe värbajad jätkavad värbamisel sotsiaalselt haavatavate rühmade sihtimist kvootide täitmiseks.

Ebaseaduslikkus, võimu kuritarvitamine ja kuritegevus on relvajõududes tavalised. Eesti luureteenistuse andmetel ohustab see nii Venemaa enda ühiskonda kui ka naaberriike.

Venemaa sõjatööstus on alates 2021. aastast suurendanud suurtükiväe laskemoona tootmist enam kui 17 korda. Aruande kohaselt viitab see sellele, et Venemaa valmistub suure tõenäosusega tulevaseks konfliktiks, samal ajal kui tema sõda Ukraina vastu jätkub.

Luureteenistuse andmetel peavad NATO riigid valmistuma selleks, et Venemaal võib tulevikus olla kuni 190 pataljoni, mis kasutavad mehitamata süsteeme maal, õhus ja merel nii lahingu- kui ka toetusmissioonidel.

Luureraporti kohaselt Venemaa administratsioon ainult teeskleb huvi rahuläbirääkimiste vastu.

Kreml loodab taastada kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega endisele tasemele ja vormistada Ukraina lüüasaamise. Vaatamata sellele näilisele pingelõdvendusele peab Venemaa endiselt Ameerika Ühendriike oma peamiseks vastaseks.

Venemaa jätkab ka suurriigi staatuse taotlemist. Raporti kohaselt üritab Venemaa taas haarata Moldova riikliku iseseisvuse, kuigi tema viimane katse kukutada riigi läänemeelne valitsus ebaõnnestus.

Ameerika Ühendriikide vahendatud läbimurre Armeenia ja Aserbaidžaani suhetes nõrgestab Venemaa geopoliitilisi huve. Luureteenistus ennustab, et Venemaa alustab 2026. aastal tõenäoliselt ulatuslikku mõjutuskampaaniat Armeenia vastu.

Lääne poliitilistest ja kultuurilistest ringkondadest marginaliseeritud Venemaa ehitab üles paralleeluniversumit, kus ta annab välja oma rahupreemia oma tingimustel. Algatus näitab, kuidas Kreml loodab varjatud mõjuvõimu abil vabaneda agressiivse riigi kuvandist.

Luureteenistuse andmetel seisab Venemaa silmitsi üha tõsisemate majanduslike väljakutsetega.

Venemaa jätab Ukraina sõja venides jätkuvalt hooletusse peaaegu kõik mittesõjalised sektorid. Selle tulemusel suureneb 2026. aastal majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsuse oht.

Käesoleval, 2026. aastal kehtestab Venemaa tõenäoliselt veelgi rangemad meetmed, et piirata juurdepääsu sõltumatule teabele veebimeedias. Kreml intensiivistab süstemaatiliselt oma ideoloogilist mõju ja noortele suunatud indoktrineerimispüüdlusi.

Arvamus- ja väljendusvabaduse jätkuva mahasurumise ajal jätkab Kreml farssvalimiste korraldamist. 2026. aasta duumavalimistel kasutab ta tõenäoliselt veelgi tugevamat surve- ja kontrollitaktikat.

Venemaa majandusel ei lähe hästi. Kaitsesektor kasvab tsiviilmajanduse arvelt. Venemaa majanduse täielik kokkuvarisemine on aga endiselt väga ebatõenäoline.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

Loe allikast edasi