Pudelirünnak Tallinnas on käivitanud erakordse kriminaalasja, kuna ründaja oli USA sõdur. Sõduri ja ohvri staatuse määrab kaitsekoostöö leping (DCA), mis on Soomel samuti Ameerika Ühendriikidega sõlmitud.

Ühel 2022. aasta veebruari varahommikul lõi sõdur mööduvat taksojuhti Tallinnas Suur-Karja tänaval pudeliga pähe. Politsei pidas ründaja kahtlusalusena kinni, vahendab Helsingin Sanomat.

Kuna kahtlusalune oli USA relvajõudude teenistuses, andis Eesti kriminaalasja uurimise üle USA asutustele.

Helsingin Sanomat võttis ühendust Tallinna taksojuhiga, kuna ka Soomes on USA sõdurile esitatud süüdistus tsiviilisiku vastu suunatud kuriteos.

Taksojuht oli soomlane Veikko, kes elas juhtumi ajal Tallinnas ja sõitis vabal ajal taksot.

Rünnaku ajal arutati Soomes veel NATO liikmelisust. Veikko on tõenäoliselt esimene Soome tsiviilisik, keda DCA mõjutab.

Praegu läheb jurisdiktsioon selliste kuritegude puhul üldiselt Soomelt Ameerika Ühendriikidele üle, kui kahtlustatav kuritegu on seotud USA sõduriga.

Veikko juhtumi puhul andis Eesti kohe kriminaalmenetluse pärast pudelirünnakut Ameerika Ühendriikidele üle.

Tõendid, pool šampanjapudelit, killud ning heli- ja videosalvestised hävitatakse pärast kuriteo aegumist. Eesti peaprokuratuur on piiranud juurdepääsu dokumentidele kuni 2097. aastani.

Veikko tsiviilhagi, sealhulgas tema kahjunõuded anti Eesti ametivõimudelt üle Ameerika Ühendriikidele. Seda menetles edasi hüvitusosakond, mis oli osa USA armee Euroopa ja Aafrika väejuhatuse juriidilisest osakonnast.

Lisatud oli Tallinna Keskhaigla arstliku ülevaatuse aruanne. Selle kohaselt olid Veikkol vasaku põsesarna luumurrud, millega kaasnes lõualuu talitlushäire. Vigastusi raviti kirurgiliselt narkoosi all. Nende üldist mõju ei hinnatud.

Veikko esineb loos isiklikel põhjustel ilma perekonnanimeta. Ta tunneb oma õiguslikku staatust kriminaalmenetluse ajal ebakindlana.

Ohvri olukord ilmneb Veiko jutustusest ja Helsingin Sanomate poolt saadud rünnakut puudutavatest dokumentidest.

USA pakkus lõpuks kahjutasu 2500 eurot.

Maksekokkulepe nõudis vormi allkirjastamist ja tagastamist ühe kuu jooksul. Samal ajal kohustus makse saaja loobuma kõigist nõuetest nii praegu kui ka tulevikus. Kaebus tuli esitada ühe kuu jooksul. Selleks polnud vormi. See tuli ise koostada.

Veikko oli algusest peale suhelnud ametivõimudega ilma õigusabita. Nüüd hakkas ta otsima advokaati, kuid ei leidnud ekspertabi Soomest ega Eestist.

Hüvitise suuruses kokkuleppele ei jõutud ja lepingud jäid allkirjastamata.

Kohtumenetlus pidi algama esmaspäeval, 23. aprillil 2023 USA sõjaväekohtus Kaiserslauterni linnas Saksamaal.

Poolteks olid Ameerika Ühendriigid sõduri vastu. Veikko kutsuti kohale tunnistajana. Tunnistaja ei saa esitada hüvitise ega karistuse nõudeid nagu kannatanu.

Sõjaväe sideohvitser andis juhiseid praktiliste korralduste kohta. Hotellibroneeringute puhul oli vaja krediitkaardi andmeid. Hiljem hüvitati reisikulud kviitungi alusel. Vastasel juhul pidi tunnistaja andma 20-päevase etteteatamistähtaja. Kaotsi läinud tööpäevadest tulenevad kaod hüvitati.

Tsiviiltunnistajate riietumiskood oli korralik ülikond. Kohtuistung algas vande andmisega.

Angloameerika kriminaalõiguses on kannatanu positsioon erinev Eesti või Soome omast.

Soome asepeaprokurör Jukka Rappe võtab erinevuse kokku nn adhesioonipõhimõttega, millest Soome kinni peab. Selle kohaselt saab kannatanu esitada tsiviilhagisid seoses kriminaalasja menetlemisega.

Anglo-Ameerika süsteemis käsitletakse tsiviilhagisid kriminaalmenetlusest eraldi.

Soome saab mitmel põhjusel tühistada jurisdiktsiooni üleandmise Ameerika Ühendriikidele DCA lepingu alusel. Aga kui ohver on tunnistaja USA sõjaväekohtus, siis tuge ei ole.

Soomes saavad kuriteo ohvrid riigilt õigusabi. Kas tuge tuleks pakkuda ka välismaal?

„Seadusandja ülesanne on kaaluda, kas seda peaks tegema,” ütleb Rappe.

Kui Tallinnas märatsenud sõduri kohtuprotsess oli Kaiserslauternis neli päeva kestnud, siis see tühistati.

Süüdistatav oli taotlenud ja saanud USA armeest vabastamise. Ta ei kuulunud enam sõjaväekohtu jurisdiktsiooni alla. Tunnistajat polnud vaja. Õiguslik protsess oli lõppenud.

Veikko elab nüüd Itaalias. Ta ei kavatse hüvitist taotleda ja tal pole sõdurile mingeid nõudmisi. Kuid tal on üks soov:

„Loodan, et minu kogemus on õppetunniks, et Soomes ei peaks kuritegude ohvrid tegutsema välisriigi õigussüsteemis ilma institutsioonilise toetuseta.”

Hiljutises USA sõduri vastu algatatud vägistamisjuhtumis otsustas Soome peaprokurör kohtuasja menetleda Soomes, kuna kahtlustatav kuritegu oli eriti tõsine ja toimus enne lepingu jõustumist Ameerika Ühendriikidega. Hinnangu kohaselt oleks ohvri huvid paremini kaitstud, kui kohtuprotsess toimub Soomes.

USA sõdur sai Soome kohtus õigeksmõistva otsuse.

Kaitsekoostööleping (DCA) jõustus Soomes 1. septembril 2024. See reguleerib USA sõdurite staatust vastuvõtvas riigis.

Lepinguga on Soome eelnevalt andnud jurisdiktsiooni USA sõdurite üle Ameerika Ühendriikidele. Ameerika Ühendriikidel on sama nõue kõigi liitlaste suhtes.

Soome võib DCA lepingu raames ka jurisdiktsiooni üleandmise Ameerika Ühendriikidele tühistada. Selleks on 30-päevane kaalutlemisaeg, mille jooksul asjast teavitatakse peaprokuröri asetäitjat Jukka Rappet.

Jurisdiktsiooni üleandmise tühistamiseks on mitu põhjust.

Põhjuseks võib olla kuriteo üldine sotsiaalne tähtsus. See on pälvinud Soomes avalikkuse tähelepanu. See on suunatud soomlase vastu ja on eriti tõsine. Põhjuseks võib olla ka asjaomase poole kahju hüvitamise soodustamine.

Eriliste põhjuste hulka kuuluvad Soome-vastane riigireetmine või kuritegu Soome ametivõimu vastu.

Soome võib jurisdiktsiooni üleandmisest loobuda ka Soome kannatanu õiguste kaitsmiseks. Põhjenduseks võib tuua, et karistus Ameerika Ühendriikides on oluliselt karmim. Soome ei anna jurisdiktsiooni üle, kui karistuseks on surmanuhtlus.

Teiste NATO liikmesriikide sõdurite kriminaalset staatust reguleerib nn Sofa-leping. Selle kohaselt on sõdureid saatval riigil esmane jurisdiktsioon reeglina ainult oma sõdurite vahelistes küsimustes.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

Loe allikast edasi