Digiteenuste ja digiturgude määruse rikkumise eest võivad järgneda suured trahvid. Tiidenbergi sõnul käib see demokraatlikes riikides tavapärase mustri järgi.

„Kõigepealt tehakse seadus – see võtab aastaid. Seejärel tuvastatakse rikkumine, määratakse trahv ning ettevõte vaidlustab selle kohtus. Ja nii võib see protsess aastaid kesta,“ kirjeldab ta.

Euroopas platvorme üldjuhul kinni ei panda, vaid eelistatakse rahalisi sanktsioone. Samas peab Tiidenberg võimalikuks, et vajadusel võib TikTok Euroopas toimida teisiti kui mujal.

„Platvormid on modulaarse ülesehitusega,“ selgitab ta. See tähendab, et teatud funktsioone saab piirkonniti sisse või välja lülitada.

„Tahame lollimaid algoritme“

Tiidenberg rõhutab, et teadlased suhtuvad sõltuvuse mõistesse ettevaatlikult. „Sõltuvusel on väga konkreetsed kriteeriumid ja enamik niinimetatud probleemset sotsiaalmeediakasutust neile ei vasta,“ ütleb ta. Probleem tekib siis, kui inimene tunneb, et kasutus ei allu enam tema kontrollile. Siin mängib keskset rolli algoritm.

„TikToki algoritmile heidetakse ette, et see võimendab signaale, mis ei allu hästi inimese teadlikule kontrollile – näiteks kui aeglaselt ta kerib või kui pilk ja sõrm korraks peatuma jäävad,“ selgitab professor. Euroopa komisjoni sõnum on tema sõnul lihtne: „Tahame lollimaid algoritme.“

Noori alahinnatakse