Läänemere veetase on langenud viimase 140 aasta madalaimale tasemele, paljastades merepõhja ja tekitades muret saarte elanikele. Mereteadlase ja akadeemiku Tarmo Soomere sõnul on tegemist ajaloolise madalseisuga, mis toob kaasa kopsakaid elektriarveid, kuid peidab endas haruldast võimalust Läänemere tervise parandamiseks.
«Telehommiku» stuudios rääkis Soomere, et pealkirjad vastavad tõele – Läänemeres on tõepoolest käes erakordne aeg. «Läänemerest on puudu ligikaudu 100 kuupkilomeetrit vett. See on justkui läinud ekslusse tagasi sinna, kust ta pärit on – Atlandi ookeani,» selgitab ta piltlikult.
Miks on meri tühjaks jooksnud?
Läänemeri on Atlandi ookeaniga ühendatud vaid kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu. Tavaliselt suruvad läänetuuled ookeanivett Läänemerre, tõstes veetaset. Praegu on olukord aga vastupidine.
«Juba umbes kuu aega on meil püsinud ebatavaline ilm: pime, külm ja valdavalt idakaare tuuled koos kõrgrõhkkonnaga,» kirjeldab Soomere. «Kõrge õhurõhk vajutab merepinda alla ja idatuul lükkab samal ajal vett Läänemerest välja. Nende kahe teguri koosmõjul olemegi jõudnud 140 aasta madalaima veetasemeni.»
Mõni päev tagasi mõõdeti Läänemere üldiseks veetasemeks lausa 67 sentimeetrit alla Amsterdami nulli. «See number ei ütle tavainimesele palju,» tunnistab Soomere, «kuid kujutage ette laevakaptenit. Kui tema laeva kiilu all peaks olema vähemalt meeter vett ja sellest on äkki 70 sentimeetrit ära võetud, siis on ta väga närviline.»
Läänemeri ootab elustavat hingetõmmet
Läänemere sügavamates kihtides valitseb sageli hapnikupuudus, mis muudab need alad elutuks. Elu saab sinna tagasi tuua vaid siis, kui Põhjamerest voolab sisse soolasemat ja hapnikurikast vett. Viimane tõeliselt suur sissevool toimus ligi 12 aastat tagasi.
Praegune olukord – esmalt madal veetase ja seejärel oodatav tuulte pöördumine läände – loob ideaalse stsenaariumi. «Kui tuul pöördub, võib Läänemerre tulla üks korralik sahmakas soolast mõnusat vett, kus mereelustikule meeldib olla,» selgitab akadeemik. «Läänemeri elabki taolistest sõõmudest. Mere peamised piirkonnad lausa ootavad praegu seda elustavat hapnikurikast laksu.»
Rekord purunes nagu teivashüppajal
Praegune olukord on erakordne ka seetõttu, kui suure varuga eelmine rekord purustati. Kui senine piir oli –62 sentimeetrit, siis uus tippmark –67 sentimeetrit on märkimisväärne hüpe. «See on nagu teivashüppes, kus rekordeid parandatakse tavaliselt sentimeetri kaupa, aga nüüd tehti justkui mitmekümnesentimeetrine hüpe,» võrdleb Soomere.
Eesti kohalikud rekordid siiski veel püsivad. Soomere meenutab 1959. aasta detsembrit, mil tugev idatuul ja ülikõrge õhurõhk langetasid veetaseme Väinameres ligi meetri võrra alla keskmise. «See rekord püsib, sest praegu pole meil jääd ees, mis tuule mõju võimendaks. Aga küll seegi kunagi ületatakse,» usub ta.
Hea uudis merele, halb rahakotile
Madal veetase mõjutab enim saarte elanikke, sest laevaliiklus võib katkeda. Kuid sellel on ka laiem majanduslik mõju. Soomere nendib otsekoheselt, et selline pikk, külm ja tuulevaikne ilm tähendab suuri küttearveid. «Hästi madal Läänemere veetase on korrelatsioonis väga suure elektriarvega.»
Kuid igal halval on ka oma hea külg. See haruldane olukord on loonud ideaalsed tingimused Läänemere ökosüsteemi turgutamiseks. «Me oleme praegu suure positiivse muutuse ootuses,» ütleb Soomere.