Kaja Kallase ja Margus Tsahkna hüsteeria president Alar Karise suunal, muutus veelgi piinlikumaks, kui ilmnes, et kaalutakse endist Soome president Sauli Niinistöt Euroopa Liidu erisaadikuks, kelle ülesandeks oleks suhete taastamine Venemaaga. Mis nüüd edasi? Kaevame end veel suuremasse isolatsiooni ja lõpetame ka Soomega suhtlemise?
Itaalia ajalehe La Repubblica andmetel kaalutakse endist Soome president Sauli Niinistöt Euroopa Liidu erisaadikuks, kelle ülesandeks oleks suhete taastamine Venemaaga.
La Repubblica andmetel arutasid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa erisaadiku ametikohta Pariisis toimunud kohtumisel.
Sel teemal kirjutab ka Venemaa ajakirjandus. Vene uudisteagentuur Ria Novosti vahendas uudist viitega samuti La Repubblica artiklile.
Macron on varem avalikult öelnud, et Euroopa peaks agressioonisõja lõpetamiseks Ukrainas taasalustama Venemaaga dialoogi. Väidetavalt käis ka Macroni diplomaatiline nõunik Emmanuel Bonne sel nädalal Moskvas, et kohtuda Kremli nõuniku Juri Ušakoviga.
Eriesindaja ametikoht eeldab tugevat isiksust, kes suudaks Venemaa president Vladimir Putinile vastu seista. Ajalehe La Repubblica andmetel otsitaksegi sellele kohale kedagi, kelle autoriteet oleks Putini vääriline.
Kaalutud on Itaalia endist peaministrit Mario Draghit, kuid peamiseks soosikuks on tõusnud Sauli Niinistö.
Eriesindaja koha loomise taga on EL-i mure, et läbirääkimised Venemaaga jäävad üksnes Ameerika Ühendriikide kanda.
Niinistö tugevusteks peetakse vene keele oskust ja põhjalikke teadmisi riigikaitsest. Lisaks on Soome välispoliitika olnud traditsiooniliselt suhetes Venemaaga aktiivne.
Niinistö on varem öelnud Ylele, et Euroopa peaks rääkima Venemaaga vahetult, sarnaselt USA presidendi Donald Trumpiga.
Kui samasisulise jutuga esines ka Läti peaminister ja Eesti president Alar Karis, kukkusid mõned meie „sõjakangelased“ kiunuma, eriti välisminister Margus Tsahkna, kes lausa ülbitses riigipea kallal.
Tänagi puudutas seda teemat varem Venemaa lömastada lubanud ja oma jutu ning käitumisega lausa julgeolekuohtu kujutav Tsahkna Vikerraadios, kuid juba märksa vaoshoitumas toonis. Tema sõnul ei vasta tõele, et kommunikatsioon ei tööta.
Ta lisas, et kui presidendil on ettepanekuid midagi muuta Eesti välispoliitikas, siis tuleb istuda laua taha ja teha oma ettepanekud.
President Alar Karis leidis, et Euroopa Liit on jäänud Venemaa ja Ukraina vaheliste kõneluste protsessis liiga tagaplaanile. „Meil peaks ka sõnaõigus olema, aga näete, me oleme natuke hiljaks jäänud,“ ütles ta Euronewsile. Tema hinnangul oleks Euroopa pidanud diplomaatiliste lahenduste otsimisega alustama varem.
„Võib-olla mitte president Trump, vaid võib-olla Euroopa Liit, et hakata sellele ka diplomaatilisi lahendusi otsima,“ märkis Karis. President rõhutas, et diplomaatia on vajalik ka siis, kui olukord on äärmiselt keeruline. „Paar aastat tagasi olime olukorras, kus me ei pidanud agressoritega läbirääkimisi, ja praegu oleme mures, et me ei ole laua taga,“ sõnas ta.
Karis pakkus välja, et Euroopa Liit peaks määrama erisaadiku, kes osaleks läbirääkimistel Kremliga.
Välisminister Margus Tsahkna nimetas siis Kremliga dialoogi pidamist otseselt ohtlikuks, nimetades riigipea välja öeldud plaani ukse taga kraapimiseks.
Paljud vaatlejad on hinnanud sellist käitumist ülereageerimiseks, mis ei tule kasuks meie välispoliitikale ning näitab ka valitsuse ja Kadrioru vahel valitsevaid pingeid ja lahkarvamusi.
Teisalt on peetud seda ja ka mõnda muud arvamusavaldust koalitsiooni rünnakuteks Karise vastu vaadates eelolevatele presidendivalimistele. Selline segadus veeklaasis ei jäänud mõistagi märakamata ka Kremlis.
Euroopa Liidu “kõrge esindaja” Kaja Kallas aga jõudis talle omaselt kiljatada: “Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas!”
Ta unustas, et tema isikut ei oota laua taha küll ükski osapool, sest ta on soovimatu nii Washingtoni kui ka Kremli vaates, rääkimata tülitsemisest von der Leyeniga.
Karis ütles hiljem, et teda on üllatanud kodumaine reaktsioon. President kritiseeris ka seda, et valitsusliikmed pole talle otse öelnud, et tema väljaütlemised neile ei meeldi. „See on alati kahetsusväärne, et neid asju ma loen alati ajakirjandusest, mitte, et inimene võtaks otse ühendust. Enne tuleks ikka rääkida ja kui ei saa aru, mis president ütleb, siis olen alati valmis selgitama, siis on asi tunduvalt lihtsam!“ ütles Karis.
Äsja Kiievist naasnud Margus Tsahknast veel niipalju, et ta esines täna ka Kanal 2 hommikuprogrammis, kus andis mõista, et ärge meie siin virisegu kõrgete elektrihindade pärast, sest Ukrainas pole üldse elektrit. Muidugi “unustas” ta selle tõsiasja, et Eestis seni veel sõda ei ole.