Joodud olid perekondlik või kogukondlik üritus.

Lääne-Eestis nimetati nii varrusid, Põhja-Eestis (Lüganuse, Kadrina, Väike-Maarja, Koeru, Jüri jne) varrusid, pulmi, matuseid (sageli vastava täiendiga: varrujoodud, matusejoodud jne). Kesk-Eestis nimetati nii ka perekondlikke pidusid (uuemal ajal sünnipäevi).

Lisaks olid joodud vastava täiendiga igasugused söögi-joogiga peetavad kokkutulekud teatava sündmuse tähistamiseks, näiteks maja-joodud uue maja valmimisel, karjajoodud külakarjase kauplemise kinnituseks, hülgejoodud püügimeeskonna moodustamise puhul jne. ^[1]

Keskaegsetel kaupmeestel oli Tallinna Suurgildis aastas neli suurt pidustust: jõulujoodud^[2], vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvi pidu.