Rauna
Ajalugu
Arvatavasti lasi Riia peapiiskop Raunasse juba 1262. aastal ehitada linnuse, kuid allikais on seda esmamainitud alles 1381. aastal. Sellest sai peapiiskopi üks residentse ja see kuulus peapiiskopkonna tugevamate kindluste hulka. Seal resideeris ka piiskopi kõrge ametnik Rauna stiftifoogt. Linnuse jalamile tekkis alev, mida on esmamainitud 1471. aastal (villa seu palta). Hiljem arenes see väikelinnaks, milles kehtis Riia õigus. XVI sajandi keskel Koadjuutorivaenuse ajal põles see maha. Linn suutis sellest toibuda, sest 1590. aastal kinnitas Poola kuningas Zygmunt III kõik õigused. XVII sajandi alguse sõdades laastati taas, kuid ehitati 1665. aastal Rootsi valitsuse toel uuesti üles. Lõplikult hävis väikelinn Põhjasõjas. Edaspidi oli see alev.[3] Nii linnus kui ka linna asukoht on riikliku kaitse all.[4]
Aastatel 2009–2021 oli Rauna Rauna piirkonna halduskeskus.
Vaatamisväärsused
Rauna üks vanimaid vaatamisväärsusi on Tanīsa linnamägi, kus XIII sajandil asus kindlustatud linnus. Riia peapiiskopile kuulunud linnust on mainitud 1381. aastal, ehkki see ilmselt ehitati juba XIII sajandil. Linnus on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.[5] Riikliku kaitse all on ka linnamäe kõrval asuv arsti maja.[6]
Rauna kirikut nimetatakse allikais 1442. aastal, kuid arvatavasti oli see olemas juba XIII sajandil. Praegune hoone pärineb 1906. aastast. Kirik ja selle piirdemüür on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[7] Riikliku kaise all on ka selle kantsel,[8] orel,[9] altar,[10] reljeefid "Kolgata"[11] ja "Aadam ja Eeva"[12] ning G. Grāve hauaplaat.[13] Regionaalse kaitse all on Rauna kiriku keskaegne kalmistu.[14]
Linnuse lähedal on Rauna mõisa park, mõisahäärber ei ole säilinud. Regionaalse kaitse all on Rauna vesiveski.[15]
Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestusmärgiga.[16]
Asula lähedal asub looduskaitsealune Rauna tuff (Raunas Staburags). Selle ümbruskonna kaitseks moodustatud kaitseala ulatub ka Rauna külla. Lisaks on looduskaitse all kaheksa külas kasvavat tamme, seitse pärna, üks suurelehine pärn ja hall pähklipuu.[17]
Elanikkond
|
|
Pildid
Rauna luteri kirik
Vaade kirikutornist
Rauna piiskopilinnuse varemed
Vaade Raunale 1833. aastal. August Mattias Hageni joonistus
Tanīsa linnamägi
Rauna tuff
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Vaata ka
Viited
- ↑ Vietvārdu datubāze
- ↑ Autotransporta direcija
- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 517, 518.
- ↑ Raunas viduslaiku pils ar pilsētu
- ↑ https://mantojums.lv/cultural-objects/542 Tanīskalns - pilskalns
- ↑ Ārsta dzīvojamā māja
- ↑ Raunas luterāņu baznīca ar žogu
- ↑ Kancele
- ↑ Ērģeles
- ↑ Altāris
- ↑ Cilnis "Golgāta"
- ↑ Cilnis "Ādams un Ieva"
- ↑ Kapa plāksne G.Grāvem
- ↑ Raunas baznīcas viduslaiku kapsēta
- ↑ Raunas ūdensdzirnavas
- ↑ Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
Kirjandus
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 517, 518.