Trumpi administratsiooni Ukraina rahuplaan nõuab Kiievilt ulatuslikke territoriaalseid ja julgeoleku-alaseid järeleandmisi, pakkudes samal ajal Moskvale olulisi majanduslikke ja poliitilisi stiimuleid, sealhulgas USA tunnustamist tema nõutud Ukraina osadele, et peatada peaaegu neli aastat kestnud sõda.
Valge Maja on püüdnud saavutada kokkulepet konflikti lõpetamiseks alates president Trumpi ametisse astumisest jaanuaris, kuid tingimuste üksikasjad, mida ta ise ja tema tippnõunikud Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile pakkusid, on seni suures osas saladuses hoitud, vahendab Wall Street Journal.
Veebis avaldatud plaani mustand, mida Valge Maja kinnitas, sisaldab autentseid üleskutseid Ukrainale loovutada Moskvale praegu kontrolli all olev idapoolne Donbassi piirkond ja aktsepteerida Venemaa de facto kontrolli Ukraina teiste osade üle, kus rindejoon külmutatakse.
Ukraina sõjaväe suurus piiratakse 600 000 mehega ja tema eesmärk liituda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga suletakse.
Kokkuvõttes püüavad need ettepanekud vastata paljudele Putini pikaajalistele nõudmistele sõja lõpetamiseks. Ukrainale pakutavad stiimulid on palju piiratumad, peegeldades Trumpi prioriteeti verevalamise lõpetamiseks võrreldes USA toetuse säilitamisega Kremli 2022. aasta täieulatusliku sissetungi vastu.
Paljud Valge Maja ideed on Ukraina pikaajaliste seisukohtadega nii vastuolus, et mõned analüütikud nimetasid kavandit läbirääkimisteks nurjunuks.
Lisaks 28-punktilisele plaanile sätestab eraldi USA dokument julgeolekugarantiid, mida Valge Maja ametnikud on valmis Ukrainale pakkuma juhul, kui Venemaa sõda taasalustab, sealhulgas „luure- ja logistilist abi” või „muid liitlastega konsulteerimise järel sobivaks peetavaid samme”. Wall Street Journali poolt läbi vaadatud dokumendi koopia näitab, et see ei kohusta USA-d pakkuma otsest sõjalist abi. Garantiid kehtiksid 10 aastat ja neid saaks pikendada.
Kui üldine kokkulepe vastu võetakse, kutsutakse Venemaa taas G8 grupiga liituma ja lubatakse igal üksikjuhul eraldi tühistada sanktsioonid, mis on Kremli jätnud ilma sadadest miljarditest dollaritest. Washington ja Moskva teeksid 28-punktilise plaani raames koostööd tehisintellekti, andmekeskuste, energialepingute ja haruldaste muldmetallide kaevandamise valdkonnas Arktikas.
„See plaan koostati tegeliku olukorra kajastamiseks pärast nelja aastat kestnud laastavat sõda, et leida parim kõigile kasulik stsenaarium, kus mõlemad pooled võidavad rohkem kui nad peavad ära andma,” ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt avalduses.
USA ametnikud ütlesid, et nad koordineerivad Kiieviga sõlmitava kokkuleppe tingimusi hoolikalt. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov oli USA ametnikega peetud kõnelustes toetanud „suuremat osa plaanist”, ütles Leavitt.
Zelenski, kes on pärast veebruarikuist kokkupõrget Trumpiga püüdnud end Valge Majaga tihedalt siduda, võttis pärast neljapäevast plaani käsitlevat briifingut lepitava seisukoha, öeldes, et on valmis USA-ga sõja peatamiseks koostööd tegema.
Ukraina kõrge diplomaat ütles ÜRO Julgeolekunõukogule, et Ukraina on vastu territooriumi loovutamisele Venemaale ja plaani teistele sätetele. „Ukraina ei aktsepteeri mingeid piiranguid oma enesekaitseõigusele ega meie relvajõudude suurusele või võimekusele,” ütles Ukraina ÜRO alalise esindaja asetäitja Hrõstina Hajovõšin.
Lisaks lahingutegevuse peatamisele suunatud sätetele nõuab ettepanek Kiievi nõusolekut korraldada valimised 100 päeva pärast, mis võivad kaasa tuua Zelenski kukutamise, kuna tema ja tema administratsioon on sattunud kodumaal süvenevasse korruptsiooniskandaali.
Trumpi administratsiooni tippametnikud on viimase kuu jooksul kavandi kallal töötanud ja viimastel päevadel seda Ukraina kolleegidega arutanud. Ettepanek on töödokument ja seda muudetakse tõenäoliselt läbirääkimiste käigus Venemaa ja Ukrainaga, ütlesid USA ametnikud.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et Venemaa ja USA pooled ei ole relvarahu arutamisel aktiivselt osalenud ning et igasugune kokkulepe on vajalik sõja algpõhjuste lahendamiseks – Moskva pahameele pärast NATO itta laienemise suhtes, Ukraina läänemeelsuse ja Venemaa kui suurriigi eiramise tõttu Lääne poolt.
Moskva peaks lubama Ukrainasse mitte uuesti sisse tungima, sõlmima Kiievi ja Euroopaga mittekallaletungilepingu ning mitte paigutama vägesid maale, mille Ukraina ühepoolselt loovutab. Kuid Luhanski, Donetski ja Krimmi piirkonnad „tunnustatakse de facto Venemaa omadeks”, sealhulgas USA poolt, öeldakse dokumendis.
Samuti luuakse perede rehabilitatsiooniprogramm, et tegeleda Ukraina pahameelega tuhandete Ukraina laste sunniviisilise röövimise ja kadumise pärast Venemaal. Ukraina säilitaks õiguse liituda Euroopa Liiduga.
Moskva ohu pärast mures olevatele Ukraina naabritele suunatud sättes öeldakse plaanis: „Eeldatakse, et Venemaa ei tungi naaberriikidesse.” Euroopa ametnike sõnul ei olnud Euroopa valitsused neljapäeva õhtuks plaani koostamisse kaasatud ega selle sisust teavitatud.
Samal ajal saaks USA kasu Ukraina ülesehitusest, mida osaliselt rahastab Maailmapank. USA ehitaks ümber Ukraina gaasitorustikud ja aitaks luua fondi tehisintellekti projektide ja andmekeskuste jaoks Ukrainas. Rakendamist jälgiks Trumpi juhitav rahunõukogu.
USA plaan näeb ette ka Ukraina Zaporižja tuumaelektrijaama elektrienergia jagamise Venemaa ja Ukraina vahel. Moskva hõivas selle Euroopa suurima jaama sõja esimestel päevadel.
Raamistiku eesmärk on dikteerida, mis saab 300 miljardi dollari suurustest arestitud Venemaa keskpanga varadest, millest suurem osa asub Euroopas.
Euroopa juhid töötavad välja oma vastupakkumist, kuidas sõda alternatiivsetel tingimustel lõpetada, ja püüavad veenda Ukrainat toetama oma plaani, mis on kavandatud Kiievi jaoks soodsamaks. Euroopa loodab plaani valmis saada paari päeva jooksul, kuid Kiiev pole seni veel sellega liitumist lubanud.
Senaator Lindsey Grahamile, Trumpi kindlale liitlasele ei näidatud 28-punktilist plaani, kuid ta ütles, et „iga rahuleping peaks ilmselt tulema senati ette”, lisades: „Ma arvan, et nad peavad meile ette lugema, mida nad kavatsevad teha.”
Üks USA kõrge ametnik ütles, et Ukraina muutis veebis ilmunud versioonis oluliselt ühte 28 punktist. Ilmse sammuna väidetava korruptsiooni paljastamiseks kutsuti mustandis üles auditeerima kogu Ukrainale antud rahvusvahelist abi. Sõnastust muudeti Ukrainas nii, et kõik osapooled saavad „täieliku amnestia oma sõjaaegsete tegude eest”.
The post Meedia: Trumpi rahuplaan nõuab Ukrainalt olulisi järeleandmisi appeared first on eestinen.