Alates diskettidest kuni faksiaparaatideni – paljud kunagi levinud kontoritehnoloogiad oleksid noorema põlvkonna jaoks hämmastavad.
Nüüd näitab uuring, et klaviatuur võib olla järgmine seade, mis Alpha-generatsiooni tööturule jõudes kasutusest kaob, vahendab Daily Mail.
Londoni Majanduskooli (LSE) ja Jabra teadlaste sõnul ei pea järgmine töötajate põlvkond kunagi käsitsi e-kirju kirjutama.
Selle asemel loodavad need noored oma ülemustega suhtlemiseks häälsõnumitele.
LSE professori Michael Muthukrishna juhitud uuringus ennustatakse, et see muutus saabub varem, kui enamik inimesi arvab.
Uuringus ennustatakse, et 2028. aastaks saab häältehnoloogiast kõigi jaoks vaikimisi tööviis.
Professor Muthukrishna ja tema kaasautorid järeldavad: „See pole kauge tulevik. See on järgmine põlvkond, kuidas me generatiivse tehisintellektiga suhtleme. Seda toetab hääl ja see saabub varem, kui me arvame.”
Uuring süüdistab häältehnoloogia kiiret levikut tehisintellekti tööriistade kasvavas tähtsuses töökohal.
See tähendab, et inimesed hakkavad palju tõenäolisemalt kasutama häälega üleskirjutust ja dikteerimistarkvara aruannete ja sõnumite kirjutamiseks.
Teadlased ennustavad, et järgmise kolme aasta jooksul kasutatakse klaviatuure ainult kohandamiseks ja redigeerimiseks.
Inimesed töötavad valjusti mõeldes tehisintellekti tööriistade saatel, mis korraldavad nende ideid, teevad märkmeid ja täidavad nende eest ülesandeid.
Alfa põlvkonna vanimad liikmed, kes on sündinud pärast 2010. aastat, hakkavad tööturule sisenema umbes 2030. aastal.
See tähendab, et suurem osa sellest vanusegrupist ei saa kunagi teada, mis tunne on töötada kontoris, kus klaviatuuril toksimine oli vaikimisi valik.
Jabra brändikommunikatsiooni globaalne juht Paul Sephton ütles Fortune’ile: „Selleks ajaks, kui Alpha põlvkond tööturule siseneb, on tehisintellekt täielikult integreeritud ja nende tööd räägitakse juba ammu enne, kui seda trükitakse.”
Härra Sephton selgitab: „Nad räägivad, et kirjutada, ja seejärel trükivad, et täpsustada.”
„Ja nad juhivad tööd, mitte ainult ei kirjuta mustandit. Trükkimisest saab toimetamine, mitte mõtlemine. Tuleviku esimene mustand on suuline,” lisab ta.
Teadlaste sõnul on selle muutuse suurim põhjus asjaolu, et inimestel on tehisintellekti tööriistade kasutamine rääkimise, mitte trükkimise teel lihtsam ja mugavam.
Praegu ütles 14 protsenti küsitletutest, et nad eelistavad tehisintellekti tööriistade kasutamisel rääkimist trükkimisele.
Kuid klaviatuurist ei loobu ainult noorimad töötajad, kuna teadlased leidsid, et vanemad töötajad olid tegelikult häältehnoloogia kasutamise suhtes innukamad kui nende Z-põlvkonna kolleegid.
Klaviatuuri kadumine võib aga kaasa tuua mõningaid olulisi puudusi.
Aruandes märgitakse, et hääljuhtimist kasutanud inimesed saavutasid teatud ülesannete täitmisel 20 protsenti halvemaid tulemusi kui need, kes trükkisid.
Teadlased omistavad selle „keeruliste mõtete valjusti väljendamise väljakutsele”.
Lisaks väljendasid teadlastega rääkinud töötajad muret, et tööl valjusti rääkimise vajadus tekitab privaatsus- ja andmeturbeohte.
Üks osaleja kurtis: „Kui ma töötan avatud kontoris ja kasutan tehisintellekti tööriistu, siis ma ei taha valjusti rääkida. Ma pigem lihtsalt trükin – sest rääkides kuulevad teised mind ja nii olen ma teadlikum sellest, mida ma ütlen.”
Teised muretsesid oma hääleinfo edastamise pärast nende tööriistade taga olevatele tehisintellekti ettevõtetele, kes kasutavad oma mudelite treenimiseks sageli kasutajate andmeid.
Isegi kui häälmärkmete saatmine võib olla mugavam, on ekspertidel ka mure nende kasulikkuse pärast kontorikeskkonnas.
Näiteks on tekstina kirjutatud sõnumit palju lihtsam lugeda kui helisalvestist kuulata.
ESSECi ärikooli professor Fabrice Cavarretta ütles ajakirjale Fortune: „E-kirja skannimine on parem kui kõnesõnumi esitamine.”
Samamoodi on kirjalikku teksti hiljem lihtsam vaadata ja kontrollida tänu selle „kivisse raiutud” olemusele.
Isegi kui kirjalik sõna kontorist täielikult ei kao, võivad klaviatuurid ja trükkimine siiski kaduda.
Cavarretta lisab: „Minu ootus on, et hääl hakkab üha enam toimima sisendmeetodina, kuid organisatsioonides muudetakse see süstemaatiliselt tekstiks tehisintellekti tööriistade abil.”
The post Uuring: noorem põlvkond on loobumas klaviatuurist – sõnumeid edastatakse häälega appeared first on eestinen.