Euroclear, vähetuntud, kuid Belgia finantssüsteemis kesksel kohal olev institutsioon omab muuhulgas 193 miljardit eurot Venemaa varasid, mis on pärast Ukraina sissetungi külmutatud ja äratanud märkimisväärset huvi. Asutuse tegevjuht Valérie Urbain hoiatab konfiskeerimise võimaluse eest, mis on ebaseaduslik ja nõrgestab Euroopat.
Nagu kõik teisedki, avastas ta šokeeriva ettepaneku ajalehte lugedes. Saksa kantsler Friedrich Merz ei olnud teavitanud Valérie Urbaini, tegevjuhti Euroopa väärtpaberite depositooriumis Euroclear, kus hoitakse Ukraina sissetungi järel külmutatud umbes 200 miljardit Venemaa eurot.
25.septembri varahommikul, kui ta oma telefoni kontrollis ja Londonis ilmuva finantsajakirjanduse piibli Financial Timesi esilehe avas, sai ta teada Saksamaa kantsleri plaanist: luua mehhanism, mis laenaks Ukrainale 140 miljardit eurot külmutatud Venemaa varade abil, kuid ilma neid konfiskeerimata. Ettepanek on sellest ajast alates olnud intensiivsete arutelude keskmes, mille üle Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid peavad otsustama järgmisel Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel 18. ja 19. detsembril.
Kuigi Urbaini ei teavitatud, on tema siiski see, kellel on nende varade võtmed. Ta juhib Eurocleari, vähetuntud, kuid olulist institutsiooni finantssüsteemis. See hoiupank on koht, kus keskpangad ja teised suuremad rahvusvahelised investeerimisfondid hoiustavad oma väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, finantstooted jne). Euroclear haldab 42,5 triljoni euro väärtuses hoiuseid, mis on neliteist korda suurem kui Prantsusmaa sisemajanduse koguprodukt. Ometi pole selle peakorteris Brüsseli südames mingit märki seifist. Kõik on digitaalne ja andmeid majutatakse mitmes andmekeskuses üle maailma.
Selle tohutu summa hulgas, mille suurust peakorteri ekraanil ei kuvata, on 193 miljardit eurot Venemaa raha, millest suurem osa – 180 miljardit eurot – kuulub Venemaa keskpangale. See ootamatu tulu, mis külmutati pärast Ukraina sissetungi 2022. aasta veebruaris ja esimesi Lääne sanktsioone, on intensiivse ahnuse objekt. Neljapäeval, 13. novembril, kinnitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma toetust Merzi plaanile: „See on kõige tõhusam viis Ukraina kaitse ja majanduse toetamiseks.”
Kuid Urbain hoiatab: selle raha äravõtmine pole võimalik. „Eurocleari jaoks on kõige olulisem usaldusväärsus ja usaldus,” rõhutab ta väljaandele Le Monde antud intervjuu teisel minutil. „Me oleme finantsturgude stabiilsuse tagamiseks ülioluline lüli, mis peab jääma eksimatuks.” Kõik konfiskeerimise sarnane oleks ebaseaduslik, hoiatab ta: „Peame olema väga valvsad. [See läheks vastuollu] rahvusvahelise õigusega riigivarade suveräänsuse osas. Seejärel võiks Venemaa algatada kohtumenetluse.”
Kui Euroopa Liit lõpuks konfiskeerimist meenutava lahenduse vastu võtab, ütleb Urbain, et on valmis kohtusse minema: „Seadused on olemas. Sõltuvalt õigusraamistikust otsustame, mida me saame ja tahame teha.” Kas ta kaalub kohtuasja algatamist Euroopa institutsioonide vastu, kui Eurocleari juhatus leiab, et ettevõtte „usalduskohustused” seatakse kahtluse alla „See pole välistatud,” hoiatab ta, tunnistades samal ajal, et tema meeskonnad pole veel juhtumit ette valmistanud. Euroclear on aga alates 2022. aastast pidanud oma juriidilist meeskonda tugevdama, kasvades umbes kümnelt töötajalt umbes 200 töötajani.
61-aastane abielus ja kahe täiskasvanud lapse ema Urbain ei kavatsenud kunagi sattuda globaalsete poliitiliste ja finantstehingute keskmesse. See Belgia naine, kes kasvas üles Aafrikas kuni 15. eluaastani, on Euroclearis töötanud üle kolme aastakümne. Ta tõusis ametiredelil ja sai 2024. aasta mais lõpuks tegevjuhiks. Ei Merz ega Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei konsulteerinud temaga selles küsimuses. „Ma ei ole riigipea,” ütleb ta naeratades. Kuid ta arutas seda Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’iga. Tema maailm on keskpankurite ja finantseerijate maailm, nagu peegeldub grupi steriilses peakorteris: pruun vaip, beežid seinad, kreemikad kontorid…
Selle Solvay ärikooli äriinseneri kraadiga lõpetanud diskreetse naise igapäevaelu on pea peale pööratud. Kuigi ta ei saa täpsemalt rääkida saadud ähvardustest, on ihukaitsja teda aasta aega pidevalt saatnud. Tema perekond elab valve all. Peakorteri turvalisust on tugevdatud. Väljas ei näita ükski silt asutuse nime. Sees liigub iga külaline pääsme ja isikupärastatud koodiga, mis tuleb esitada igal korrusel pöördväravate juures. Lõpuks pääseb direktori kabinetti kahe klaasukse kaudu, mida valvavad viisakad, kuid valvsad musta riietatud mehed.
Vaatamata välisele survele väldib Urbain hoolikalt poliitika arutamist. Kuna tal pole kunagi Venemaaga mingit seost olnud, kordab ta lihtsalt, et „parim viis selle probleemi lahendamiseks on rahu kaudu”. Samal ajal tunnistab ta, et Merzi plaan teda ei üllata. „Kolm aastat oleme kuulnud kõiki neid poliitilisi tegelasi ajakirjanduses suuri avaldusi tegemas. See oli vaid üks paljudest…,” ütleb ta pehme ja pilkava häälega, kuid terava ja kindla tooniga. Külmutatud Venemaa varad 193 miljardit eurot moodustavad vähem kui 0,5% kogu 42,5 triljonist eurost. Ometi on need viimastel kuudel neelanud suurema osa tema ajast – „30–100%”, olenevalt päevast.
Eurocleari juht saab loota olulisele liitlasele: Belgia peaministrile Bart De Weverile. Brüsselis asuv institutsioon, mis on eraettevõte, tugineb sanktsioonide osas Belgia rahandusministeeriumile. 23. oktoobri hilisõhtul, pärast viimast Euroopa Ülemkogu kohtumist, tundus De Wever energiline pärast päeva, mil ta oli seisnud vastu ülejäänud 27 liikmesriigile. „Kui oled poliitik ja näed kullapotti [külmutatud Venemaa varasid], on see vastupandamatu,” naljatas ta.
Belgia valitsusjuhina, kelle riik võlgneb oma võtmepositsiooni rahvusvahelises finantsmaailmas Euroclearile, on ta Merzi plaani vastu. „Kas see on seaduslik? See pole selge. (…) Pretsedente pole,” märgib ta, meenutades, et isegi Teise maailmasõja ajal ei konfiskeeritud keskpanga varasid. Süüdimõistmise korral riskib aga Belgia maksmisega. „Ma ei saa ega tahagi 140 miljardit eurot välja maksta,” hoiatas De Wever. Ta nõuab, et kõik 27 liikmesriiki garanteeriks selle summa proportsionaalselt oma majanduse suurusega. Irooniliselt meenutas ta stseeni: „Küsisin oma kolleegidelt: „Kes on valmis allkirjastama” Mind ei oodanud just entusiasmi tsunami.”
Oma Brüsseli peakorteri kabinetis, kus haruldaseks veidruse nüansiks on tema smurfide kollektsioon, juhib Urbain tähelepanu sellele, et ennekõike on vaja seadust või Euroopa Komisjoni ametlikku otsust, mille Belgia seejärel ellu viib.
Nende veenmiseks kirjeldab ta Eurocleari juriidilisi kohustusi: „Meie bilansis on kohustus: Euroclear võlgneb selle summa Venemaa keskpangale. Ja on ka vara: sularaha, mis on praegu hoiustatud Euroopa Keskpangas. Halvimal juhul peaks vara, sularaha, lahkuma [Kiievi laenu rahastamiseks], aga meile Euroclearis jääks kohustus, õigus tagasimaksele. Kui sanktsioonid tühistatakse, võib Venemaa iga hetk meie uksele koputada ja tagasimaksmist nõuda: kes siis annaks meile tagasi 140 miljardit eurot, mis neile võlgneme?” Seda stsenaariumi ei saa välistada: sanktsioone uuendatakse iga kuue kuu tagant ja iga kord sõltub hääletus Kremlile lähedasteks peetavate riikide, näiteks Ungari ja Slovakkia otsustest.
Euroclear ei ole ainus institutsioon, mis hoiab Venemaa keskpanga külmutatud vahendeid. Teised hoiavad neid Jaapanis, Ühendkuningriigis, Šveitsis ja isegi Ameerika Ühendriikides. Kokku hoitakse seal ligi 300 miljardit dollarit (258 miljardit eurot). Samas jäävad teised hoiuleandjad üle maailma diskreetseks. Jaapanlased on avalikult välistanud igasuguse konfiskeerimise. „Need riigid jäävad vaikseks,” rõhutab Urbain. „Peame lõpetama Eurocleari ja Belgia ründamise.”
Euroopa võimud on probleemist algusest peale täiesti teadlikud olnud. Venemaa varade konfiskeerimise asemel on nad lihtsalt kasutanud nende varade poolt teenitud intresse (seni 5 miljardit eurot). Selle tulevase tulu põhjal on Euroopa Liit Ukrainale andnud 45 miljardit eurot. See keeruline korraldus võimaldab neil varade puutumist vältida, mis raskendab kohtuasjade algatamist. Merzi plaan muudaks olukorda täielikult.
Lisaks juriidilisele aspektile hoiatab Urbain riskide eest kogu euroala jaoks. Konfiskeerimise korral on tõenäoliselt mures autoritaarsed režiimid üle maailma, kes on oma raha Eurocleari hoiule andnud. Just Brüsseli institutsiooni erapooletus veenis Venemaa fonde seda oma investeeringuteks kasutama. „Kohtun paljude klientide ja ametivõimudega. Võin teile öelda, et Venemaa varade konfiskeerimise küsimus tekitab suurt ärevust,” ütleb Urbain, kes on lahkumas järjekordsele reisile Singapuri rahvusvahelisele konverentsile. „Meie Hiina ja Araabia kolleegid ütlevad meile, et nad jälgivad arenguid huviga. Siiani oleme olnud väga ettevaatlikud, et seda usaldust mitte õõnestada. Nad hindavad seda,” jätkab ta.
Kui see usaldusväärsus peaks õõnestuma, võivad tagajärjed kiiresti tunda olla kogu Euroopas. „Nende globaalsete investorite investeeringud euroalasse vähenevad. See mõjutab seega kõiki Euroopa rahastamisvajadusi kaitse, rohepöörde ja digitaalse transformatsiooni valdkonnas,” kardab Urbain.
Lisaks juriidilisele ohule ja maineriskile seisab Euroopa silmitsi kolmanda riskiga: Venemaa võimude rahaline kättemaks. Nad on külmutanud 20–40 miljardit eurot, mida Eurocleari kliendid hoiavad Venemaa väärtpaberite keskdepositooriumis. Moskvas on praegu käimas üle saja kohtuasja, mille lõpptulemuseks on oht, et need vahendid arestitakse. Praegu on Kreml ettevaatlik: kohtuotsuseid pole veel täidetud ja raha on endiselt kontodel. Kuid kui Merzi plaan peaks ellu viiduma, võib see minna kaduma.
„Ma saan kõnesid inimestelt, kes ütlevad: „Kui te arestite Venemaa varad, arestivad nad minu tehase, nad arestivad minu külmutatud rahalised vahendid [Venemaal]”,” teatas Belgia peaminister. Seega võivad konfiskeerimised toimuda mõlemas suunas. Need kõik on Gordioni sõlmed, mille 27 liikmesriiki peavad oma järgmisel tippkohtumisel lahti harutama. Moskva ja… Valérie Urbaini valvsa pilgu all.
Euroclear, seifide varahoidla
Laiemale avalikkusele tundmatu Euroclear on ülemaailmse finantssüsteemi oluline osa. See 6000 töötajaga Belgia ettevõte on koht, kus suuremad pangad, keskpangad ja investeerimisfondid hoiustavad oma finantsväärtpabereid. Nende hulka võivad kuuluda võlakirjad, aktsiad ja muud finantstooted. Praktikas on Euroclear tehingu, näiteks börsitehingu ajal institutsioon, mis tagab, et müüja saab raha kätte ja ostja saab aktsia omandiõiguse. Euroclearis ei ole sularaha ega kullakange, vaid ainult väärtpaberite omandiõigust tõendav „paber”. Kokku haldab ettevõte 42,5 triljoni euro väärtuses väärtpabereid ja töötleb aastas 330 miljonit tehingut. Tänapäeval on kõik digitaalne, kuid 2010. aastate alguses olid veel seifid, kuhu seda dokumentatsiooni kuhjati. Igal riigil on keskne väärtpaberite depositoorium, kuid Euroclearile kuuluvad kuue Euroopa riigi (Belgia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Soome, Holland ja Rootsi) väärtpaberid ning ta haldab Iirimaa omasid. Ettevõte kasvas välja Belgiast, kuna seal on omandiõigused ühed rangemad.
The post Eurocleari juht Vene raha äravõtmise kohta: see on õigusvastane ja kahjustab Euroopat appeared first on eestinen.