Kui Vene väed sel kuul Ukraina räsitud kindluslinna Pokrovskisse sügavamale liikusid, palusid Ukraina avalike sõjaväe- ja kodanikuühiskonna ringkondade tegelased oma juhtkonda: taanduge enne, kui on liiga hilja.
„Vaatamata ametlikule bravuurile on olukord enam kui keeruline ja vähem kontrolli all,” kirjutas Facebookis endine kaitseministri asetäitja Vitali Deinega, Ukraina sõjaväge toetava fondi Come Back Alive asutaja. Ukraina sõdurid, ütles Deinega 4. novembril, „peavad neist linnadest lahkuma, kuni see on võimalik”.
Deinega oli üks üha kasvavast hulgast häältest, mis vihjasid olukorrale Ukraina idaosa kaksiklinnades Pokrovskis ja Mõrnohradis, kus enne sissetungi elas kokku ligi 100 000 inimest ja mis kuni eelmise aastani olid sõjaväe logistikakeskus, ja kus olukord on jõudnud tagasipöördumatusse punkti, vahendab Financial Times.
Võitlejad ja eksperdid ütlesid, et otsene oht Pokrovskile ja Mõrnohradile – mis vallutamise korral võiksid olla Venemaa edasiliikumise baasiks – tuleneb suuresti Ukraina raskustest piisava hulga sõdurite värbamisel. Kiievi sõjavägi on 1000 km pikkusel rindel üha hõredamalt välja venitatud.
Piirkonnas võitlev Ukraina sõjaväelane Artjom Karjakin ütles: „Kõike seda oleks saanud vältida, kui meil oleks olnud rohkem inimesi ja sadu, kui mitte tuhandeid ballistilisi rakette… Nii suure linna vabastamiseks oleks ilmselt vaja tohutul hulgal inimesi ja ma lihtsalt ei usu, et neid praegu on.”
Vene vägedel õnnestus kindlustada positsioonid sügaval rindel asuvas linnas ning nad on kasutanud Ukraina juurdepääsukoridori kitseneva koridori kohal pidevat droonirünnakute tulva, et takistada Kiievi vägede varustuse täiendamist.
Kuna Vene väed rändavad läbi suurema osa Pokrovskist, on satelliitlinn Mõrnohradi operatiivse piiramise ohus, kirjutas Ukraina sõja vaatlusgrupp DeepState laupäeval.
Sõjaväe suutmatus takistada Venemaa hiilivat sissetungi linna on toonud esile Kiievi ja Venemaa vahelise inimressursi ebavõrdsuse. Venemaa on saanud kasu palju suuremast elanikkonnast ja suutnud oma rindejõude täiendada vabatahtlikega, keda meelitavad ligi suured rahalised stiimulid, hoolimata suurtest kaotustest.
Pühapäeval Ukraina televisioonis kõneledes ütles Ukraina kõrgeim komandör Oleksandr Sõrski, et olukord linnas on üldiselt kontrolli all, kuna Venemaa rünnakute intensiivsus linnas on vähenenud. „Muidugi on olemas plaan B ja plaan C, kõigi stsenaariumide jaoks,” ütles ta.
Vene jalaväeüksustel õnnestus oktoobris Ukraina kaitserajatistest läbi lipsata ja kõrghoonete keldrites positsioone kindlustada, hoolimata peaaegu pidevatest Ukraina droonirünnakutest.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel nädalal ajakirjanikele, et linna on jõudnud 314 Vene sõdurit. Oktoobri lõpus oli ta öelnud, et see arv oli umbes 200.
Ukraina on pikka aega vaeva näinud oma rindebrigaadide täiendamisega, suunates armeesse 25–60-aastased mehed. Iga eesliini kilomeetrit valvab keskmiselt vaid neli kuni seitse Ukraina jalaväelast, väitis oktoobris sõjaväega tihedalt seotud Ukraina vabatahtlik Maria Berlinska.
Kiiev on maadelnud ka deserteerumiste arvu suurenemisega. Ukraina prokuratuuri andmetel algatati oktoobris ligi 20 000 loata puudumise ja deserteerumise juhtumit, mis on selle aasta kõrgeim igakuine näitaja.
Pole selge, kui palju mehi tegelikult deserteerub, kuna Ukraina sõdurid on rutiinselt lahkunud hoolimatuteks peetavate komandöride juhitud üksustest, et liituda paremaga – brigaadid võistlevad endiste desertööride ligimeelitamisel.
Kuid märkimisväärne arv äsja mobiliseeritud sõdureid põgeneb ammu enne oma üksustesse jõudmist, ütles üks sõjaväeametnik Financial Timesile.
„Tulemuseks on see, et maaväed ei laiene, vaid nende arv tegelikult väheneb,” ütles konflikti jälgiva Poolas asuva grupi Rochan Consulting direktor Konrad Muzyka. „Ukraina vägede tihedus on juba nii madal, et rinde osi valvavad sisuliselt ainult droonid.”
Meeste puudus on sundinud Ukraina väejuhte tegema üha raskemaid valikuid.
Vene väed lähenesid Pokrovski linnastule 2024. aasta suve lõpus. Kuid kuude kaupa püsis nende edasiliikumine aeglane ja raske, kuna Ukraina droonimeeskonnad ründasid väikeseid rünnakrühmi, kes üritasid Pokrovski ümbritsevatel paljastel põldudel ühest puuderivist teise edasi liikuda.
Kergelt varustatud Vene jalaväelaste salgad hakkasid käesoleva, 2025. aasta juulis linna tungima, kuid lõpuks tõrjuti need tänu Ukraina lahingutes karastunud üksustele, mida tuntakse tuletõrjujatena ja mis saadetakse rindejoone kuumimatesse punktidesse.
Augustis saadeti aga mitu neist üksustest 20 km põhja poole, et peatada ootamatu 15 km sügavune Venemaa pealetung, mis ähvardas rünnata mitmeid Donetski oblasti kaitsmiseks üliolulisi linnu.
„Ja siis polnud Pokrovskil selliste vasturünnakute rühmituste eelist,” ütles sõjaline analüütik ja välispoliitika uurimisinstituudi vanemteadur Rob Lee.
Samal ajal võimaldas Venemaa edasiliikumine Pokrovski suunas saata Moskval sinna eliitdroonide üksusi, mis ründasid sisse- ja väljasõitvaid sõidukeid, kurnates ära vähesed allesjäänud Ukraina sõdurid.
Ukraina maaväe, julgeolekuteenistuse ja sõjaväeluure eriväed saadeti oktoobri lõpus uuesti Pokrovskisse.
Kuid Pokrovski lähedale saadetud Ukraina ohvitser ütles, et need üksused saadeti tõenäoliselt liiga hilja, et olukorda oluliselt muuta.
Ukraina on olnud vastumeelne lahendama sõdurite puudust rohkemate meeste kaasamisega. Selle asemel on otsitud võimalusi vabatahtlike arvu suurendamiseks ja rohkem eliitdrooniksustele toetumiseks.
Sellegipoolest käivitas Kiiev sel aastal üheaastase lepingu rahaliste stiimulitega, et meelitada ligi 18–24-aastaseid mehi, kes on teenistusest vabastatud, ning pikendas amnestiameetmeid deserteerujatele, kes taasliituvad.
Zelenski ütles ka, et armee pakub kõigile sõduritele uusi lühiajalisi sõjaväelepinguid, mis kestavad ühest kuni viie aastani – see on pikaajaline nõue sõdurite poolt, kelle mobilisatsiooniperiood on määramata – ja kes on mõnel juhul võidelnud pausideta alates 2022. aastast.
Kuid need meetmed ei ole kas oodatud tulemusi andnud või pole neid veel rakendatud. Kaitseminister Denõs Šmõhal ütles, et uued lepingud on saadaval järgmise, 2026. aasta alguses.
Samuti kardetakse, et Kiievi nõudmine Pokrovski iga hinna eest hoidmiseks vaatamata halvenevale olukorrale lõpeb sama saatusega, kuidas Ukraina varasemad tugipunktid Venemaale kaotati: kaootilise ja verise taandumisega tule all.
„Mul on mure, et kui Pokrovski lahingut õigesti ei juhita, võib see mõjutada relvajõudude mainet,” ütles Rochan Consultingu esindaja Muzyka.
„Kui inimesed näevad, et korratakse Bahmuti, Avdijivkat või Vuhledari uuesti, pole neil mingit stiimulit liituda, kuna kardetakse samasse olukorda sattuda,” tõdes ta.
The post Karm analüüs: Ukraina saadab oma vähesed allesjäänud sõdurid surma appeared first on eestinen.