Kui Silicon Valley idufirmad said alguse garaažides, siis Ukraina kaitsetööstuse idufirmade päritolulugu peitub keldrites. Seal sepistasid paljud töökojad droone tavalistest osadest, minnes maa alla, et Vene rakette vältida.
Need kunagised väikesemahulised, vabatahtlike juhitud ettevõtted on nüüd muutumas kaitsekorporatsioonideks, mida president Volodõmõr Zelenski valitsus innovatsiooni laiendamiseks ergutab. Ettevõtete seas paistab üks nii toetajatele kui ka kriitikutele silma oma tõusu kiiruse ja ulatuse poolest: tärkav droonide tootmise hiiglane nimega Fire Point, vahendab New York Times.
Täiemahulise sõja alguses 2022. aasta veebruaris oli ettevõte, millest sai droonitootja Fire Point, Ukraina valitsuse registreerimisdokumentide kohaselt filmi- ja telesaadete castingu-agentuur. Selle seaduslikult registreeritud omanik Jehor Skalõha on teise ettevõtte At Point tegevjuht, mis tegeleb filmimispaikade otsimisega. Fire Pointi tehnoloogiajuht Irõna Tereh juhtis varem ettevõtet, mis valmistas betoonist välimööblit.
Nüüd on ettevõte üks Ukraina sõjaväe suurimaid töövõtjaid, kelle juhtide sõnul on käesoleval 2025. aastal lepingute väärtus miljard dollarit. Umbes 30 salajases asukohas Ukrainas toodab Fire Point pikamaa droone, kasutades odavaid materjale nagu penoplast, vineer, plastik ja teatud tüüpi süsinikkiud, mis on mõeldud võistlusjalgratastele.
Neid droone kasutatakse ulatuslikus kampaanias Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, mille eesmärk on tekitada Venemaale majanduslikku kahju ja anda Ukrainale rahuläbirääkimistel mõjuvõimu. Ettevõtte sõnul suurendatakse ka suurema ja pikema ulatusega relva Flamingo tootmist, mis ametnike lootuses tugevdab Ukraina võimet rünnata sügavale Venemaale.
Kuid samal ajal, kui Fire Point on edestanud konkurente, et saada riiklikuks lennundusmeistriks, on ettevõtet kummitanud süüdistused, et see kasutas lepingute võitmiseks sidemeid, ja selle juhid on tunnistanud, et neid on korruptsioonivastase uurimisega seoses küsitletud.
Suur osa Ukraina sõjalistest kulutustest on varjatud sõjaaegse saladuskattega, kusjuures miljardeid dollareid suunatakse kodumaistele relvatootjatele, kuna Kiiev loobub rahvusvaheliste liitlaste annetustest. Riigis, kus on pikk korruptsiooniajalugu kaitsealastes hangetes, on analüütikud ja aktivistid väljendanud muret selle pärast, kuidas Ukraina valitsus sõlmib sõjalisi lepinguid ja kuhu kasum läheb.
Fire Point kasvas välja samast Ukraina filmi- ja televisioonitööstuse ettevõttest, kus endine koomik Zelenski töötas enne oma presidendiks valimist 2019. aastal. Fire Pointi omaniku juhitud näitlejate otsingu firma osales võttepaigatöös 2016. aasta romantilises komöödias „Kaheksa parimat kohtingut”, mille peaosas oli Zelenski. Ettevõte on töötanud ka kümnete teiste filmidega, milles president pole üles astunud.
Väljaanne Kyiv Independent teatas augustis, et Ukraina riiklik korruptsioonivastane amet uurib Fire Pointi ja ärimees Timur Minditši vahelisi sidemeid. Minditš on Zelenski asutatud telestuudio 50 protsendi omanik.
Väljaande teatel uuris agentuur, kas Minditš sai Fire Pointilt kasumit varjatud omanikuna. Fire Pointi teatel oli Minditš küsinud ettevõtte aktsiaid, kuid omanikud keeldusid müümast.
Fire Pointi juhid ütlesid, et nad teevad korruptsioonivastase uurimisega koostööd ning et see ei keskendu mitte nende ettevõttele, vaid valitsusametnikele. Korruptsioonivastase ameti pressiesindaja keeldus kommentaaridest.
Ettevõtet on süüdistatud ka soodsas kohtlemises vaatamata probleemidele droonide kvaliteediga, mis kriitikute sõnul on muutnud nad Venemaa õhutõrjest läbitungimisel vähem edukaks kui teised Ukraina alternatiivid.
Avalik korruptsioonivastane nõukogu, sõltumatu kaitsehangete üle järelevalvet teostav rühm, on kutsunud üles algatama parlamentaarse uurimise süüdistuste osas kvaliteedi- ja hinnaprobleemide üle.
Fire Point väidab, et esialgsed kvaliteediprobleemid on lahendatud ning et nende peamine droon FP-1 õhib nüüd korralikult Venemaa naftatehaseid, süütab tulekahjusid ja põhjustab kaost, nagu see oli kavandatudki. Seda väidet ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.
Isegi kui Ukraina sõjalise alltöövõtu kohta on tõstatatud küsimusi, on droonitootjaid nagu Fire Point peetud rahvuslikeks kangelasteks. Riigi kiire droonide kohandamine kaubanduslikult saadaolevate komponentidega on viinud Venemaa palju suurema armee kaotusseisu võrdsele tasemele ja mõjutanud sõjaliste analüütikute vaateid sõja tulevikule.
Kuna Ukraina kunagi patriootlikult juhitud droonitöökojad kiiresti kommertsialiseeruvad, köidavad nad potentsiaalsete investorite ja Lääne ühisettevõtete partnerite tähelepanu. Norra ja Ukraina teatasid sel kuul 20 miljoni euro suurusest fondist investeeringuteks Norra ja Ukraina drooniettevõtetesse.
„Kellelgi maailmas pole nii palju kogemusi mehitamata rünnakute osas,” ütles Ukraina droonisõja kohta Zelenski strateegiliste tööstusharude nõunik Oleksandr Kamõšin. Ta lisas, et Ukraina tärkav tööstusharu peaks looma ühisettevõtteid Lääne kaitsetöövõtjatega. „Neid droone on vaja nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides,” ütles ta.
Ukraina strateegiliste tööstusharude ministeerium teatab, et aastatel 2022–2024 avati riigis 425 relvatootmisettevõtet. Sõjalist innovatsiooni arendava digitaalse transformatsiooni ministeeriumi allüksuse Brave 1 eraldi hinnangul tegeleb Ukrainas nüüd relvade projekteerimise või valmistamisega üle 2000 ettevõtte.
Ainuüksi pikamaa rünnakudroonide sektoris – kus on ka Fire Point – on Ukrainas üle 20 konkureeriva ettevõtte, ütles kaubandusgrupi Kaitsetööstuse Nõukogu direktor Ihor Fedirko.
Fire Pointi droon FP-1 meenutab miniatuurset lennukit. See stardib raketi abil ja seda käitab kahetaktiline mootor nagu mootorsaagidel. See lendab umbes 1400 kilomeetrit ja kannab 65 kilo kaaluvat lõhkepead. Kuigi droon on valmistatud odavatest materjalidest, on see võimeline tabama suurt osa Lääne-Venemaast.
Pikamaa droonid võttis esimesena kasutusele Venemaa ise, kasutades odavaid Iraanis disainitud mudeleid. Taktika ja sellega seotud äri on seotud mahuga. Enamik droone lastakse alla, mis tähendab, et need peavad jääma odavaks. Kuid mõned pääsevad läbi ja erinevalt lennukist peab plahvatav droon töötama ainult ühe korra.
Fire Pointi andmetel viivad nende droonid nüüd läbi 60 protsenti Ukraina rünnakutest Venemaa siseselt. Ukraina sõjaväe droonirünnakud on toonud igapäevase pommitamise Venemaale, mis on olnud seni uhke oma külma sõja aegse õhukaitse üle.
Fire Pointi käesoleva aasta lepingud moodustavad umbes 10 protsenti Ukraina kaitsehangete mahust. Valitsuse auditi kohaselt avati rahastamisvõimalused vaatamata sellele, et Fire Point vältis lepingute sõlmimisel seadusega ette nähtud hinnaläbirääkimisi.
Hankeametnikud olid osade ja tööjõukulude põhjal hinnanud, et Fire Pointi drooni FP-1 saaks toota odavamalt kui selle pakkumishind 2024. aasta detsembris, mis oli umbes 58 000 dollarit ühiku kohta.
Audiitorite sõnul oleks see hinnang pidanud käivitama Ukraina kaitsehangete ametiga läbirääkimised, kuid seda ei juhtunud. Audiitorite sõnul sõlmiti lepinguid ilma nende läbirääkimisteta umbes 16,7 miljoni dollari ulatuses kallimalt kui droonide tootmise odavam variant.
Intervjuudes ütlesid ettevõtte juhid, et nende droonide hind oli juba niigi ülimalt madal võrreldes tiibrakettidega, mis maksavad üle miljoni dollari tükk.
Endine drooniüksuse ülem major Juri Kasjanov ütles intervjuus, et Fire Point võitis lepinguid vaatamata disainivigadele, samas kui ignoreeriti tema loodud mudelit nimega Spear.
Tema droonist keelduti, ütles ta, hoolimata sellest, et ta oli demonstreerinud mudeli segamiskindlat juhtimissüsteemi, lastes õhku kaks drooni 2023 meetri kaugusel Moskva Kremli kohal lehvivast lipust.
Major Kasjanov ütles, et ta oli Fire Pointiga seotud korruptsioonivastases uurimises tunnistajana ütlusi andnud ja et pärast seda saatis sõjavägi tema drooniüksuse laiali.
Vastuseks kvaliteediküsimustele ütles Fire Pointi tehnoloogiajuht, 33-aastane proua Tereh, et droonide tootmist tuleks vaadelda kui uut tööstusharu, mis murrab lennukitootmise kvaliteedistandardeid ökonoomsuse huvides.
Fire Point väidab, et suurendab lisaks droonile FP-1 rakettide Flamingo tootmist. Flamingo on suurem ja raskem seadeldis, millel on reaktiivmootor, umbes 3000 kilomeetri ulatus ja ühetonnine lõhkepea. Endine USA armee kindral ja luureagentuuri CIA direktor David Petraeus on nimetanud Flamingot sõjas potentsiaalseks „mängu muutjaks”.
Flamingo efektiivsust pole veel ulatuslikult testitud. Samuti on mõnevõrra mõistatuslik selle nimi.
Tereh ütles, et insenerid värvisid ühe prototüübi roosaks, mis viis selle nimeni. Erksa värvi eesmärk oli hõlbustada rusude leidmist pärast katsetusi ja ettevõttel oli punane värv otsas, ütles ta.
Teise versiooni kohaselt oli roosa värv viga ja insenerid naljatasid: „Mis on halvim, mis võib juhtuda, kui naine juhib kaitseettevõtet? Relvad on roosad.”
The post Sõda teeb rikkaks: Ukraina presidendi endine castingu agentuur toodab nüüd droone miljardi dollari eest aastas appeared first on eestinen.